Ministeerium: kulud kerkisid koondamishüvitiste tõttu

03. veebruar 2009, 20:42

Möödunud aasta lõpus tõstsid kulusid
koondamishüvitiste väljamaksed, vastas rahandusministeerium Edgar Savisaare
kriitikale, justkui oleks eelmise aasta lõpus riigiametid ja ministeeriumid
üleliia priisanud.

"Esiteks 2008. aastal ületasid riigieelarve kulud esialgsete andmete järgi 5,247 miljardi krooni ulatuses sama eelarveaasta tulusid, mitte artiklis toodud 5,4 miljardi jagu," selgitas ministeeriumi pressiesindaja Piret Seeman.

"Teiseks 2008. aasta riigieelarve tulud on laekunud ning kulud tehtud. Raamatupidamise reeglite järgi arvestatakse iga eelarveaastat eraldi ning artiklis toodud väide nagu 2008. aasta kulutustele otsitaks 2009. aastast katet, ei ole seetõttu kindlasti korrektne," lisas ta.

"Rahandusministeeriumi osas saame öelda samuti, et tavapäraselt suureneb aasta viimastel kuudel planeeritud tegevustega tehtavate väljamaksete maht ning see tuleneb eelkõige lõppevate lepingutega seotud kulutuste tasumisest. Möödunud aasta puhul oli erisuseks ka koondamishüvitiste väljamaksmine aasta teises pooles," selgitas Seeman.

Ministeeriumi riigieelarve koordinatsiooni ja seire osakonna juhataja Kadri Maasik selgitas, ministeeriumi aastalõpu kulutusi, et riigieelarve kulud on iga aasta lõpus olnud alguskuudest suuremad ning seda kolmel peamisel põhjusel:

1. Riigieelarvest finantseeritavate suurte hangete ettevalmistamisest aasta alguses, seejärel teostamisele ning väljamaksmiseni kulubki enamasti aasta. Hankeprotseduuride ajamahukuse tõttu toimuvadki rahaliselt ja sisult mahukamad hangete väljamaksed tavaliselt aasta lõpukuudel, erandiks ei olnud ka 2008. aasta.

2. Aasta lõpus hoogustub tavapäraselt välistoetuste kasutamise tempo, seda näiteks põllumajandustoetuste osas. Möödunud aasta viimastel kuudel toimusid ka uue perioodi välisvahendite esimesed suuremad väljamaksed. Välistoetuste arvelt teostatud väljamaksete maht detsembris oli 1,8 miljardit krooni, mis moodustas kogu aasta jooksul kasutatud välisvahendite mahust 1/3.

3. Detsembris jõustus riigieelarve seaduse muutmise seadus – see tähendab, et riigiasutused said alles seaduse jõustumise järgselt eelarveaasta kestel ilmnenud vajalikud kulutused teostada ning planeerisid väljamaksed juba aegsasti vastavalt.

"Seega ei olnud detsembrikuu suuremad kulud midagi erakorralist ning problemaatiline oli pigem aasta lõpu maksulaekumiste järsk alanemine. Oluline on meeles pidada, et riigikogu poolt kinnitatud riigieelarves seadusega antud kulutamise võimaluste piire riigiasutused ületada ei saa," lisas ta.

"Aasta lõpukuudel on läbi aastate olnud suuremad väljamaksed kui aasta teistel kuudel - nii 2007. kui 2008. aastal tehti detsembrikuus ca 12,8% kogu riigieelarve aasta kuludest," märkis Maasik.

"Riigieelarve kulud on aga oluliselt laiem mõiste kui ainult riigi administreerimiskulud. Administreerimiskulud tähendavad enamasti fikseeritud püsikulusid - näiteks riigipalgaliste inimeste (nii ministeeriumi kui näiteks tervisekaitseametnikud, aga ka politseinikud, kohtunikud, õpetajad, kaitseväelased jne) töötasusid, mis jaotuvad kogu aasta peale üsna võrdselt," selgitas ta.


Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. February 2009, 18:50
Otsi:

Ava täpsem otsing