Mõni tilk mett Swedi tõrvatünni

Kui Rootsi keskpank tuli välja pakkumisega vahetada Eestile 10 miljardi Rootsi krooni ulatuses valuutat, tekitas see kahesuguseid mõtteid - hea, et meil tagataskus on trump veel kehvemateks aegadeks kui praegu, aga halb, et Eesti üldse nii raskes seisus on, et sellist tuge pakutakse.

Uudis omanikuvahetusest Baltimaade turuliidris Swedbankis - panga suuromanikuks sai kindlustusfirma Folksam ja ekspordikrediidifirma kaudu ka 3, 3protsendilise osaluse Rootsi riik - on samuti kaheti vaadeldav.

Esiteks on see väga negatiivne hinnang panga seisule. Swedi aktsia kolinal kukkumine andis sellest pisut varemgi aimu, mispeale kaotasid ka võlausaldajad usalduse panga vastu ja nõudsid tagatised välja.

Teisalt võivad aktsionärid ja kliendid, sh Eesti inimesed, nüüd veidi kergemalt hingata - pangal on uued omanikud ning olgu Rootsi riigi osalus kui tahes väike, on sel klientide ja aktsionäride usalduse tagasivõitmisele märkimisväärne mõju.

Swedbank tühistas varasema lubaduse maksta dividende. See oli parem lahendus kui veel üks emissioon lisaks detsembris tehtule. Kuid kardetakse, et veel ei ole uusemissoon välistatud - kolm miljardit Rootsi krooni, mis jääb dividendidest loobumisel pangale alles, on liiga väike summa, et kõiki probleeme lahendada. See, et investoritel tuleb kasust loobuda, on väike mure, kui kaalukausil on kogu investeeringu päästmine ja säilimine. Pikaajalised investorid tõenäoliselt lepivad selle kui paratamatusega.

Dividendide maksmisest loobumine parandab veidi panga kapitalibaasi. See, lisaks uus suuromanik, riigi osalus ja toetus, on väike lootusekiir tumedas taevas. Nordea näide lisaks.

Kui globaalse finantskriisi kius välja arvata, on panga kehv seis swedpan-kurite endi viimase paari aasta poliitika tulemus - suure edu taganttõugatud ebarealistlikud laenuotsused. Swedbanki senised suuromanikud võivad vaid iseend süüdistada. Rootsi maksumaksjad paraku maksvad kinni nii nende vead kui ka meie uljad kinnisvara- ja eluasemelaenud.

Üks suur pank on veel päästetud. See on lõppkokkuvõttes siiski positiivne, ehkki suundumus ise - riikide osalused oma maal tegutsevates finantsasutustes suurenevad kuni pankade ülevõtmisteni ja pankade iseseisvuse kaotamiseni - hakkab tulevikus riikidele kindlasti peavalu tekitama.

Aktsiaturud reageerisid aga nii, nagu viimasel ajal on harjumuseks saanud - selgust ja kergendust toonud uudisele lühiajalise aplausiga (Swedi aktsia hind kerkis eile hommikul 10 protsenti), aga erilisi emotsioone tekitamata (aktsia vajus tagasi). Sest uusi uudiseid pankadest tuleb järjest peale. Islandis kaotas viimane pank iseseisvuse…

Autor: ÄP