Töötutest sirguvad kriisis uued firmaomanikud

31. märts 2009, 06:37

Majanduskriisil on ka positiivne külg - töö
kaotanud inimesed hakkavad ettevõtjateks ning loovad nii uusi töökohti.

Uute ettevõtjate hulgas paistavad aktiivsusega silma naised. Tänavu esimeses kvartalis on tööturuamet andnud toetust 34 inimesele, neist naisi on 20 ja mehi 14. Maksimumsumma ehk 70 000 krooni sai 26 inimest. Praegu on avaldusi töös 20. Äraütlemisi on saadetud kolm.

Arvamusliidritelt on juba kõlanud mõtteid, et ettevõtluse stardiabist on kasu palju rohkem kui riigi loodud Arengufondist, mille ülevalpidamiseks on sel aastal ette nähtud 28 miljonit krooni. Selle rahaga saaks ettevõtjaks hakata vähemalt 400 inimest, mis tähendaks ka vähemalt sama palju uusi töökohti.

Euroliit annab stardiks 50 000 krooni
Tööturuameti peadirektori Tiina Ormissoni sõnul on ettevõtlikke inimesi ka füüsilise puudega inimeste hulgas. "Inimene alustas FIEna ja pärast värbas juurde teisi puudega inimesi," rõõmustas ta.

Suureks abiks on toetuste puhul Euroopa Liidu raha. "Eesti riigi tööturu toetuste teenuste seaduse järgi on võimalik maksta 20 000 krooni, aga tänu eurorahale saab maksta 50 000 krooni lisaks," ütles Ormisson.

Suur tung ettevõtjakoolitustele
Ettevõtluse alustamise toetust on võimalik tööturuametis registreeritud töötutel taotleda kuni 70 000 krooni ning ilma tööta isikutel, kes ei ole end töötuna registreerinud, kuni 50 000 krooni.

Ormisson sõnas, et tööturuamet korraldab ettevõtluse alustamise koolitusi. Tänavu on selle koolituse läbinud 280 inimest. Eelmisel aastal kokku oli see arv 389 ja nendest 162 sai starditoetust.

Ormissoni sõnul kasutatakse ettevõtlust nii ajutise kui ka pikaajalise lahendusena. "Isegi kui inimene kasutab ettevõtlust ajutise lahendusena ja ta saab sellega hakkama ning kui ta hiljem leiab mingi muu variandi, siis ka see on positiivne," märkis ta.

Tööturuamet peab aasta pärast seda, kui inimene on toetuse kätte saanud, tegema järelevalvet. Kui toetuse saaja pole selle aja jooksul ettevõtlusega alustanud või on valesti käitunud, siis tuleb see raha tagasi nõuda. Samas hiljem kui aasta seaduse järgi sellist kohustust pole. "See protsent, kes pole aasta jooksul oma äri alustanud, on peaaegu olematu," kinnitas Ormisson.

Huvi tõus on selgelt märgatav
Lisaks tööturuametile jagab ettevõtlustoetusi ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS).

EASi alustavate ettevõtete divisjoni direktor Dmitri Burnašev ütles, et alustavale ettevõtjale mõeldud stardi- ja kasvutoetuse programmist on võimalik taotleda stardiraha kuni 50 000 krooni ning toetust antakse kuni 75 protsenti projekti maksumusest, kasvutoetust saab kuni 200 000 ning seda antakse kuni 50 protsenti projekti maksumusest.

"2009. aasta esimese kahe kuu jooksul on alustavate ettevõtjate stardi- ja kasvutoetuse programmi raames tehtud positiivne otsus 27 projekti puhul ning summas 1,8 miljonit krooni. Välja on makstud 2,3 miljonit krooni," ütles Burnašev.

Erinevus otsustamise ja väljamaksmise summa vahel tuleb sellest, et toetus makstakse välja alles siis, kui tegevused on tehtud.

"Selgelt on näha, et huvi alustavate ettevõtete programmide vastu on kasvanud ning baaskoolitustele on tekkinud tõsine konkurents. Kaalume täiendavate koolituste tellimist. Alustavate ettevõtjate aktiivsus on mullusega võrreldes oluliselt kõrgem. Inimesed on oluliselt rohkem motiveeritud. Eriti väiksemate toetuste vastu on huvi üsna suur," kommenteeris ta.

Loe lisa tänasest Äripäevast.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. April 2009, 10:02
Otsi:

Ava täpsem otsing