Ise väike, jõud suur

Üks puudus minikopal oma suurema sugulasega võrreldes siiski on - sellega ei saa poes viina järel käia ega pärast tööd koju sõita ja traktor sõiduautode sekka parklasse paigutada.

Nagu ütles üks ehitusmasinate müüja - omal ajal tõi keegi nupumees Soomest esimese kopp-laaduri Eestisse, kõik, iseäranis igat masti kinnisvara arendamisega tegelevad firmad ja firmakesed sattusid sellest korrapealt suurde vaimustusse ja nii jäigi. Paaril viimasel aastal müüdi Eestis mitusada säärast traktorit aastas, tänavu esimese kolme kuuga müüdi kopp-laadureid vähem, kui siinmail on nende diilereid.

Asi pole selles, et nüüd järsku peaks ekskavaator-laadureid hakkama maha tegema, sest mõne töö jaoks on nad tõepoolest asendamatud.

Kuid kokkuhoid muutub üha olulisemaks ja tasub läbi mõelda, kas asjaolu, et traktorit võib tänavaliikluses kasutada, on ettevõtte jaoks niivõrd oluline pluss, et see kaalub üles pisikopa mitu korda väiksema kütusekulu, paindlikuma manööverdusvõime ja töö sujuvuse.

Pisiekskavaatoriks loetakse masin juhul, kui selle töökaal jääb alla kuue tonni. Enamiku Eesti turul saadaolevate koppade kaal jääb aga alla kolme tonni, kuigi on olemas ka ühetonniseid. Kuni paar tonni kaaluva masina saab objektilt objektile transportida kas või tavalisele sõiduauto haagisele laadituna. Mis ongi sellise seadeldise esimene eelis.

Teine, ehk olulisemgi, seisneb selles, et miniekskavaatoriga saab kraave või auke

kaevata nõnda, et kaevekohta oma viie meetri raadiuses üles ei küntaks. Roomikud rikuvad ratastest pinnast vähe, masin on kerge ning selle tööorgan on koos kabiiniga pööratav 380 kraadi ulatuses. Kusjuures selliselt pöörates ei ületa kabiin enamikul uutel mudelitel masina väliseid gabariite. Minikopa kütusekulu piirdub paari liitriga tunnis, sestap on nende kütusepaagidki üldiselt traktori mõistes imetillukesed, vaid paar-kolmkümmend liitrit.

Loetletud asjaolud muudavad minikopa kasutamise lausa möödapääsmatuks kohtades, kus on soovitatav võimalikult vähe maad üles songerdada. Näiteks uutes elurajoonides, kus kiirkorras püsti löödud hoonetesse "unustati" üks või teine toru või kaabel sisse vedada.

Tööagregaatide kiiruse poolest minikopp iseenesest ratasekskavaatoritele alla ei jää, kusjuures mootor töötab seejuures madalatel pööretel -

pöörete arv ei ületa ka maksimaalselt gaasi andes 2000 pööret minutis.

Lisaks kaabli- või torustikukraavi kaevamisele sobib minikopp ka haljastustöödele, mõnel pool kasutatakse seda surnuaias haudade kaevamiseks, saab kaevata vundamendikraave ja näiteks kõnnitee äärekivide süvendit.

Miniekskavaatorid pärinevad Jaapanist - saareriigist, kus kõigil ja kõigel on kitsas.

Ja loomulikult sattusid jaapanlased esimesena olukordadesse, kus tegutsemiseks on ruumi vähe, aga ometi on vaja kaevata. Nõnda hakkasid sealsed konstruktorid välja töötama tavalise ekskavaatori minivarianti.

Lugu oli nii, et suur ekskavaator tehti kogu täiega väikeseks. Ja kui esimesed valmis said, juurdus see ka teiste ettevõtete toodangusse, nii et praegu on minikopp n-ö kohustuslikult enamiku ehitustraktorite tootjate tootevalikus.

Praegu muidugi ei osteta suurt midagi, aga varem olid kõige minevamad sellised miniekskavaatorid, mida saab sõiduauto järelhaagisega transportida. Seega kuni kahetonnise kaaluga.

Tasub tähele panna, et miniekskavaator pole ette nähtud teel või maastikul ringisõitmiseks. Roomikud on kummist ning mõeldud vaid masina liigutamiseks sedavõrd, palju töötegemine nõuab.

Disainitud on minikopp väga kompaktselt, mootor asub näiteks juhi istumise all, nii et tagumine osa on traditsioonilise ekskavaatori tagaosast lühem, mistõttu masin ei ületa ennast keerates roomikute gabariite.

Miinuseks on see, et oma väiksusest tingituna on sellise riista kõik komponendid kaunikesti tihedalt kokku pakitud, nii et teinekord tuleb mõne vooliku vahetamiseks masinat kõvasti lahti lammutama, et vajalikule kohale juurde pääseda.

Koosneb miniekskavaator lihtsatest klassikalistest asjadest - mootor, mille küljes on hüdropump ja edasi juba hüdrojagaja. Üksteisest mingite parameetrite poolest väga erinevaid mudeleid, samuti rohke lisavarustusega minikoppasid ei viitsi tootjad teha, mudelite ja kaubamärkide vahelised erinevused seisnevad peaasjalikult vaid värvis, disainis ja nüanssides. Juhtimisvõtted on minikopal sarnased teiste ekskavaatoritega.

Mõeldud on miniekskavaatoreid kõikvõimalike kraavide kaevamiseks, aga neid kasutatakse palju ka suurte hoonete siseruumide, näiteks vaheseinte lammutamiseks. Üldiselt on neil küljes ka sahk, et oma tehtud töö jäljed ära tasandada.