Valitsus haub uut aktsiisitõusu ja pensioni nülgimist

Arutusel olid ka mittemaksulised tulud nagu dividendid Eesti Energiast ja Eesti Pangast, tulu metsa müügist ja maksusoodustuse kaotamine õppelaenu intressidelt.

Kell 20.25 palus valitsuse pressibüroo õigeks lugeda uue teate, mis ei rääkinud pensionäride sissetuleku vähenemisest, aktsiisitõusust, muudest tuludest ega konkreetsetest numbritest enam sõnagi.

Uuesti koguneb valitsus tänavuse eelarve tasakaalustamist arutama teisipäeval kell 17.

Valitsus on sel aastal juba parandanud valitsussektori eelarvepositsiooni kümne miljardi krooni ulatuses. Aprillis langetas valitsus otsuseid 2,5 miljardi krooni ulatuses, millest suurima osa moodustas teise pensionisambasse sissemaksete külmutamine.

18. veebruaril esitas valitsus riigikogule lisaeelarve, mille aluseks olevad otsused parandasid valitsussektori eelarvepositsiooni kaheksa miljardi krooni võrra. Suurima osa sellest kärpeplaanist andsid riigiametid ja -ametnikud, kelle tegevuskulusid ja palgafondi vähendati ligikaudu kümnendiku.

Haigushüvitiste maksmise reformi kaudu andsid oma osa eelarve positsiooni parandamisse nii töövõtjad kui tööandjad. Pensionärid said aprillist oodatust väiksema pensionitõusu. Kohalikel omavalitsustel vähenesid nii riigipoolsed kohustused kui ka rahastamisallikad, vähendati põllumajandustoetusi ja keskkonnaprojektide rahastamist ning kaitsekulusid.