Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Teder: seadusetu maksutõusu tõttu võib riigi kohtusse anda
Õiguskantsler Indrek Teder rõhutas, et Eesti riigi alustalad on vabadus, õiglus ja õigus. "Neid printsiipe peab järgima ka seadusandja. Riiki peab valitsema põhiseaduse järgi. Ei ole nii, et seadus on kuskil kaugel, midagi ebamäärast. Seetõttu ei saa ka öelda, et pragmaatilisust võib tuua ettekäändeks põhiseaduse eiramisele. Nii võime selleni jõuda, et varsti ei ole ka enam Eesti Vabariiki. Praeguse seisuga on olukord selline, et Eesti riik on 23 päeva korjanud meie kõigi käest igasuguse seadusliku aluseta tõstetud käibemaksu näol rohkem raha, kui oleks õige," oli Teder nördinud.
Õiguskantsleri hinnangul võib mõnigi äriühing seadusetu maksutõusu tõttu tekkinud kahjusumma dokumentaalselt tõendamise järel hagiga kohtusse pöörduda ja riigilt summa sisse nõuda.
Tederi sõnul ei olnud tal õiguskantslerina isegi mitte võimalust enne juriidiliselt küündimatu otsuse tegemist riigikogu töösse sekkuda, sest rahanduskomisjonis kukkus 17. juunil käibemaksu tõstmise ettepanek läbi, kuid päev hiljem hääletas riigikogu suur saal selle idee poolt.
Üliolulise seadusemuudatuse avaldamise ja jõustumise vahele jäi neli päeva, mis Tederi hinnangul ei olnud kindlasti piisav aeg äriühingutele hinnamuudatuste tegemiseks.
Tederi sõnul võiks riigikogu 20 päeva jooksul mingil moel tema ettepanekule reageerida. "Vastasel korral pöördun riigikohtusse. Kas tagantjärele on võimalik põhiseadusevastast seadusemuudatust seadustada? Ma kahtlen, kas see on reaalne. See tähendaks põhiseaduse eiramise seadustamist," lisas ta.
See vaidlus on avalikes huvides väga kahjulik. Selleks, et maksta välja pensione ja palku, on raha vaja. Loodan, et riigikohus langetab mõistliku otsuse ega ürita omletist muna teha.
Igati toetan riigikogu otsust. Ma ei tea kedagi, kellele meeldis käibemaksu tõus, ega ka kedagi, kellele selle otsuse tagasipööramine kasulik oleks. Iga kuu venitamist tähendab poolteist sadat miljonit kaotatud riigitulu. See on sama raha, mis on ühes kuus töötukassa miinus ja haigekassa pooleteise kuu miinus.
Rasked ajad sunnivad riiki langetama ka ebapopulaarseid otsuseid, kuid need peavad olema kooskõlas põhiseadusega.
Õiguskindluse põhimõtte sisu on, et isikutel on õigus oma igapäevast elu ja äritegevust mõistlikult ette planeerida, ilma et peaks kartma riigipoolseid äkilisi muudatusi või ebaselgust seadustes. Õiguskindluse põhimõtte alla kuulub õiguspärase ootuse ja õigusselguse põhimõte.