Ka tuul tõstab Eesti majandust

Iga hea uudis torkab praegu hästi silma, sest me kõik oleme masust väsinud ja ootame neid väga. Nii väga, et ka halbadest asjadest püüame leida kas või killukestki head. Nagu näiteks teise kvartali 16,6protsendilise majanduslanguse puhul ohkasime kergendatult, et miinus nii väike tuli ja et see ka Financial Timesil märkamata ei jäänud.

Aga on ka tõeliselt ja iga kandi pealt häid uudiseid, eeskätt see, et väljast tuleb taas suurt raha sisse - Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipank tuleb Eestist oma teist "kuldkala" püüdma ja paneb seekord õla alla tuuleenergiale.

Kui juba EBRD kinnitab kanna kriisiaja Euroopa ühe suurema murepiirkonna ühes riigis, võib talle varsti järgneda mõni julgem välisinvestorgi - EBRD tähendab kindlat kvaliteeti, tema rahapaigutus on ka usalduse märk. Ja küllap leiab ka see uudis laiemat kõlapinda kui vaid Eesti meedias, Financial Timesis näiteks, ning jõuab nende investoriteni, kes otsivad praegu tikutulega rahapaigutusvõimalusi.

EBRD esimene "kuldkala" Eestis oli Hansapank. Sellele laenatud 280 miljonit krooni, mis 1998. aastal Hansa aktsiateks konverteeriti, peab EBRD siiani üheks oma parimaks investeeringuks - Hansapanka pandud raha tasus end ära ümmarguselt kümnekordselt.

Hea kogemus endiste partneritega lõi tugeva aluse ka nüüdsele koostööle - partnerid on samad, endised hansapankurid Jüri Mõis, Hannes Tamjärv jt, kelle asutatud Freenergy ASi tuuleparkide arendamise ja opereerimisega tegeleb praegu kõigis kolmes Balti riigis kokku 11 tütarfirmat.

EBRD otsustas mais, et paigutab 10 miljardit eurot taastuvenergiasse. Endiste partnerite teeneks tuleb lugeda seegi, et pank alustas n-ö invasiooni Baltimaade tuuleenergeetika valdkonda just Eestist, siinsest ettevõttest ja koos sellesama ettevõttega.

EBRD taastulekul on veel mitu olulist plussi meie jaoks. Kui EBRD otsustab midagi rahastada, on üks tingimus ettevõtte börsile viimine ja nii ka Freenergy peaks olema mõne aasta pärast küps minema börsile. Selliseid ettevõtteid oleks Tallinna börsi elavdamiseks väga vaja.

Kui seni vaatasid üsna paljud tuulikutega sahmimist rohkem kodumaiste rikaste investorite mänguna, siis nüüd tuleb neil oma suhtumises korrektiive teha - meil on tõsised tegijad ning tuuleenergia näol on tegemist perspektiivse alternatiivenergiaga. Välisrahasüst annab tuulikuile õige hoo sisse.

Aga mitte ainult tuuleenergiale. Kui vaadata, kui agressiivselt areneb praegu, kriisi ajal Eesti energeetikasektor tervikuna - lisaks välisinvesteeringule tuuleenergiasse on rajamisel Estlink-2, Eesti Energia hakkab tänavu ehitama ka jäätmepõletustehast energia ja soojuse saamiseks, Viru Keemia Grupp plaanib diislikütusetehast Ida-Virumaale -, siis võib öelda, et meie majandus juba "toiteplokiga" ühendatud.

Autor: ÄP