Kohustused säilivad üürilepingu tähtaja möödumiseni

Väga levinud on olukord, kus üürnik esitab lepingu ülesütlemise avalduse ilma selleks õigust omamata või lahkub üüripinnalt. Selline käitumine ei lõpeta üürilepingut ning üürileandja saab üürnikult nõuda kogu üüri tasumist kuni kas lepingu tähtaja saabumiseni või üüripinna uuele üürnikule väljaüürimiseni või muul viisil kasutusse võtmiseni.

Kui üürnik aga rikub tähtajalist üürilepingut ja üürileandja ütleb seetõttu lepingu üles, saab üürileandja nõuda kogu üüri tasumist kuni lepingu ülesütlemiseni või ülaltoodud tingimuste (tähtaeg, uus üürnik) täitumiseni. Riigikohtu hinnangul saab alates uue üürilepingu sõlmimisest üürileandja nõuda endise üüri ja uue üüri vahe tasumist kuni endise üürilepingu tähtaja möödumiseni, kui uus üür on väiksem kui endine üür. Sellega on riigikohus selgelt nõustunud käsitlusega, et üürivahet võib nõuda endise üürilepingu kokkulepitud tähtaja möödumiseni, mis ongi selle lahendi kõige suurem väärtus.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja liidu ametlik õigusnõustaja Soraineni Advokaadibüroo on ühiselt seisukohal, et lahendi näol on tegemist esimese selge signaaliga turuosalistele. Loomulikult on üürisuhetes veel palju reguleerimist vajavaid nüansse, aga kahtlemata on Eesti kinnisvaravaldkonna ja eriti investeerimiskeskkonna jaoks tegemist äärmiselt olulise lahendiga, mis viib meid suure sammu lähemale euroopalikule äripraktikale.