• OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
  • OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
Kanada Guelphi ülikooli turundus- ja kaubandusprofessor Brent McKenzie leiab, et Eesti jaekaubanduse turul on liiga palju erinevaid super- ja hüpermarketeid ning seetõttu pole jaemüüjatel suurt mõju varustajate üle. See aga ajab siinsed hinnad liiga kõrgeks.
„Minu jaoks on kõige hämmastavam fakt Eesti kaubanduses see, et erinevate super- ja hüpermarketite arv on väga suur,“ ütles McKenzie.
„Ma arvan isiklikult, et Eestis on marketeid liiga palju. Kuid ma ei arva, et siin on ilmtingimata kauplusi füüsiliselt liiga palju, kuid brände on liiga palju. Enamus uuringuid on tõestanud, et tavaliselt kolm edukamat ketti omavad üle 50% turuosa,“ märkis ta.
„Ning minu isiklike ostukogemuste põhjal Eestis, näen, et kauplused müüvad liiga palju sarnaseid tooteid, eriti hüper- ja supermarketite kategoorias. Kuid tundub, et kauplused on alustanud privat label toodete müüki, mis aitab kliente fokuseerida oma brändile.“
„Hinnad on Eestis kõrged arvestades siinseid majandusolusid ning keskmisele eestlasele on ostlemine kallis – isegi osa toidukaubast on siin väga kallis. Palgad on küll kasvanud, kuid kriis on oma jälje jätnud. Seega jõuan oma pointini, et jaekettidel pole siin suurt mõju varustajate üle. Tegemist pole küll Skandinaavia hindadega, kuid mulle tunduvad siinsed hinnad pisut kõrged,“ tõdes McKenzie.
Taust:
Brent McKenzie on alates 1999ndast aastast uurinud Eesti ja teiste Balti riikide kaubandust ja tarbijakäitumist. Teostanud mahukaid uurimusi Kaubamaja kohta, samuti uurinud teisi jaekette nagu Stockmann ja Maxima. On külastanud Eestit 13 korda ning leiab, et kaubandusteadlastele on Eesti jaeturg väga hea uurimusobjekt, kuna see muutub kiirelt ning pole liiga suur ega liiga väike.
Brent McKenzie tähelepanekud Eesti ja Baltimaade kaubanduses:
- Eestis on teeninduse kvaliteet paranenud;
- eestlastel ja kanadalastel on sarnane arvamus heast teenindusest, ei meeldi pealetükkivad teenindajad, kuid meeldib teadmine, et keegi on vajadusel olemas;- Eesti jaemüüjad väidavad, et kliendid ei kaeba, seega on rahul. Tegelikult on hea kui kliendid kaebavad, kuna nad võivad öelda seda, mida me ise ei märka;- Eestis ei saa rõivaid kauplusesse tagastada, kui see lihtsalt ei meeldi. Põhja-Ameerikas on oluline, et klienti on rahul ning riiete tagastamine on üks osa rõivaärist;- mõned Eesti kauplused teevad ka praaktoote tagastamise keeruliseks;- Eesti kliendid ei kaeba küll palju, kuid see trend on muutumas;- klient pole alati  kuningas, kuid klient on klient;- jaekett peaks alati müüma midagi kohalikku. Midagi kodumaist peaks alati silma jääma, mida ostleja oma kodupoest ei leia;- jaemüüja peab olema kohalik, näiteks Stockmann ja Seppälä müüvad Riias, Vilniuses ja Tallinnas sarnaseid tooteid ning isegi hinnasiltidel on kõikide riikide hinnad koos – mõjub solvavalt;- 98ndal läks hästi, kui Eestis sai 1% kaubast alla. Nüüd on allahindlused muutunud mänguks;- turvamehed ei tohiks ostjaid ebamugavust tundma panna;- 91ndal aastal oli Stockmann populaarsem kui Kaubamaja, tõenäoliselt tekkisid Kaubamajaga Nõukogude Liidu aegsed seosed. Aastast 2004 on Kaubamaja kindel liider;- Kaubamaja püsimine riigi nn keskse kaubamajana ligi 50 aastat on unikaalne nähtus.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele