Ühel läinud aasta aprillilõpu varajasel hommikutunnil keerab Leedu Medininkai piiripunkti tumeroheline Mazda 6. Valgevenest saabunud Eesti numbrimärkidega sõiduauto juht ulatab piirivalvurile Rootsi Kuningriigi kodaniku passi. Neljakümnendatele eluaastatele liginev pikka kasvu, juba hallineva peaga välismaalane ei torka silma mitte millegi erilisega, kuid kohe pärast mehe andmete arvutisse sisestamist lüüakse tal käerauad randmete ümber ning tema tee jätkub juba arestimajja.
Mehe nime juures on arvutis märge, et 2008. a detsembris andis Eesti riigiprokuratuur Mark Marco Frodevi nimele Euroopa vahistamismääruse.
Nädalajagu päevi hiljem jõuab vahistatu Tallinna, kus keskkriminaalpolitsei on mehega seotud finantstehinguid ning rahapesukahtlusi uurinud juba ligi kaks aastat.
Artikkel jätkub pärast reklaami
2007. aastal veel perekonnanime Cerato kandnud itaallane on internetis tegutseva, Somaalia pealinnas Muqdishos registreeritud First Oceanic Bank Ltd. tegelik omanik. Sellised pangad ei allu mingile finantsjärelevalvele.
"Nimetatud äriühing ei asu Eestis ja veebikülg on ingliskeelne (lisaks loetav itaalia, hispaania, prantsuse, saksa, vene ja jaapani keeles) ehk pole otseselt suunatud Eesti tarbijale, mistõttu puudub finantsjärelevalvel võimalus aktiivselt tema tegevusse sekkuda," selgitab finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Malle Aleksius.
"Meil on võimalik avada Šveitsi pangakontoga sarnanev offshore- privaatne nummerdatud pangakonto," kuulutab First Oceanic Bank oma kodulehel. Kliente, kes hindavad privaatsust ja kelle raha päritolu pole kõige puhtam, jätkub üle maailma küllaga.
Lihtne on aga raha võtta ära sellelt, kes selle ise on varastanud, sest kaebama on tal keeruline minna.
Nii juhtuski Suurbritannia finantsteenuseid pakkuva West LB Aasia-Vaikse ookeani regiooni tehingubüroo ajutise töötaja Saleem Yacubiga, kes otsustab 2007. a veebruaris varastada tööandjalt kokku 539 000 eurot. Yakub kannab raha kahe ülekandega Cerato hallatavas Somaalia pangas avatud kontole ning raha laekub Cerato firma arvele.
Raha liikumine vormistatakse paberil kolme Philippe Pateki kella müügina, neist kalleima hind on lepingu järgi 200 000 eurot ehk Eesti rahas üle kolme miljoni krooni.
Kui aga Yakub püüab raha kätte saada, see tal enam ei õnnestu, sest osav itaallane paneb miljonitele käpa peale. Maikuus liigub 450 000 eurot Cerato isiklikule kontole selgitusega "iga-aastane preemia".
West LB hakkab aga kaduma läinud raha taga ajama ning kuna itaallase firmade kontod olid Eesti pankades, saab rahapesu andmebüroo pankadelt teated kahtlastest ülekannetest ning selle info alusel alustab riigiprokuratuur kriminaalmenetluse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Itaalia ja Rootsi kodaniku passiga reisivat Cerato-Frodevit seob Eestiga eestlannast abikaasa ja kaks ühist last.
Frodevi rahapesukuriteo kaasosaline oli naise sõbranna ja ühine peretuttav Veronika Kimsen, kelle ülesanne oli teha maksekorraldusi. Tänutäheks saab naine itaallaselt raha ning kingitusi, näiteks paari tuhande eurose kella ning reisi Itaaliasse.
Kimsen räägib ülekuulamisel, et Marco tegeleb väga kallite kellade äriga ning ta on näinud mehel kaasas umbes 300 000 krooni maksvaid Rolexi kellasid, kuid itaallane jätab susserdajast ärimehe mulje.
"Marco käib Eestis harva, sest talle ei meeldi siin," seletab Kimsen. Ka räägib Frodevi talle, et mehe suhtes on üleval rahapesukahtlus, aga "Marco ütles, et see on bullshit, et need on alusetud kahtlused".
"Cerato inglise keel on väga hea," märgib itaallase kliendihaldur SBM Pangas. Eriti torkas see silma finantsalaste väljendite kasutamisel.
Uurimist juhtinud riigiprokurör Helga Aadamsoo räägib, et kuigi Frodevil oli mehe enda sõnade kohaselt raamatupidamislik haridus, siis oma tegevusega ta näitas, et saab finantsasjadest aru nii, justkui kogu kontol liikuv raha ongi tema oma.
Mehel on kümneid firmasid üle maailma. Kontor oli ka Lätis, kuhu ta leidis tööle noori naisi, nendega ööklubides tutvusi luues.
"Tutvusin Marco Ceratoga 2005. aasta detsembris Riia diskoklubis Essential. Mõne aja pärast pakkus ta mulle tööd sekretärina. Vastutasin ka tema Riias asuva korteri remondi eest," räägib Ivita. Ka Irina töölesaamise lugu on sarnane: "Tutvusin Ceratoga 2007. aasta kevadel diskoteegis, pärast olid meil temaga lähedased suhted. Ta tegi ettepaneku tulla tööle ja hakata äriga tegelema."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Harju maakohtus kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus rahapesu kriminaalasjas jõustus läinud kuul. Kimsenile mõisteti kolm aastat vangistust tingimisi nelja-aastase katseajaga. Frodevi karistus suures ulatuses rahapesu eest oli neli aastat vangistust, millest üks aasta kuulub kandmisele ning kolm aastat on tingimisi kolmeaastase katseajaga. Lisaks saadetakse Frodevi kevadel pärast vangistusest vabanemist Eestist välja ja järgmised kümme aastat ta siia ei pääse.
Vaatamata sellele, et Cerato-Frodevi on varem kriminaalkaristuseta, on mitmes riigis tema kelmuste vastu huvi tuntud. Uurimise käigus tehti koostööd Suurbritannia, Rootsi, Itaalia, Läti, Leeduga.
Kodulehe järgi resideerub 2005. aastast tegutseva panga juhtkond Lichtensteinis, kuid ühtegi nime ning viidet panga omanikele kodulehelt ei leia.
Samuti võitleb pank vähemalt sõnades ka rahapesu vastu: "First Oceanic Bank Ltd. poliitika on rahapesu ning igasuguste tegevuste, mis soodustavad rahapesu või terroristlikke või kriminaalseid tegevusi, tõkestamine. Pank on rahapesuvastase seaduse järgimise pooldaja ja nõuab ka oma töötajatelt nende standardite järgimist."
Pangas arvelduskonto avamiseks piisab, kui täita veebilehel registreerimisvorm ja edastada kindlaksmääratud e-posti aadressile skänneritud koopia fotoga isikut tõendavast dokumendist. Siis saadetakse kliendi e-posti aadressile kontonumber ja arvelduskonto avamise leping. Arvelduskonto aktiveerimiseks tuleb maksta avamistasu.
150 euro eest saab soetada ilma kuutasuta anonüümse pangakaardi. "Meie offshore-deebetkaardid annavad teile piiramatu vabaduse ja kontrolli isikliku raha üle. Enam ei ole offshore-kontod ainult finantseliidi privileegiks. Meie deebetkaarte saate te kasutada peaaegu kõigis pangaautomaatides üle maailma, igas kaupluses, kus saab tasuda krediit- ja deebetkaardiga, samuti tasuda ostude eest internetipoodides."
Pank pakub aastasele dollarihoiusele 9,5protsendilist intressi, eurode eest saab 7,85 protsenti.
Eelmisel aastal kohtulahendini jõudnud rahapesu juhtumitest oli kõige suurem mitu aastat kestnud Tartu arvevabriku uurimine. Skeemides osales kokku 38 firmat ning riiki peteti käibemaksuga rohkem kui 70 miljoni krooni ulatuses.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Väiksematest juhtumitest mõisteti suvel Viru maakohtus süüdi Aljona Dmitrijeva, kes teadlikult andis teisele isikule kasutada oma pangakontot rahapesuks. Samuti jäi süüdi Igor Bitštutš, kes pettis inimestelt välja internetipanga kasutajatunnuseid ning paroole ja sõlmis nende isikuandmeid kasutades kiirlaenuandjatega laenulepinguid.
Elvis Nikonov omandas 2005. aastal interneti kaudu ebaseaduslikult USA elanike isiku- ja nende krediitkaardiandmeid. Seejärel ostis ta internetikauplustest kokku 75 000 dollari eest kaupu. Nikonovi eeluurimisel tuvastamata abiline sisestas tellimustesse ebaseaduslikult omandatud andmed. Osa kuriteoga saadud raha eest ostis mees ligi 100 000 krooni maksva sõiduauto Mercedes-Benz E220. Nikonovi karistati septembris Harju maakohtus kolmeaastase vangistusega.
Aasta algul mõisteti Tartu maakohtus kokkuleppemenetluses süüdi kuus isikut suures koguses amfetamiini ostmises ning edasimüümises 2007.-2008. aastal. Organisaator, samal ajal Murru vanglas istunud Tambet Kask jäi süüdi rahapesus, sest amfetamiini müügist saadud raha kandis ta kaasosaliste internetipanga kasutajatunnuseid ja paroole kasutades edasi enda ja teiste kontodele.
Veebruaris mõistis Harju maakohus kokkuleppemenetluses kolmeks aastaks vangi Liliana Barinova, kelle kaasabil jäeti metallikokkuostuäriga riigile maksmata kuus miljonit krooni käibemaksu.
Keskkriminaalpolitsei koosseisus tegutsev rahapesu andmebüroo kogub infot kahtlaste tehingute kohta ja edastab selle prokuratuurile, kapole ning maksu- ja tolliametile.
Finantsinspektsioon teostab aktiivset järelevalvet nende finantsasutuste üle, kelle suhtes tal on õigus tegevusluba väljastada või seda kehtetuks tunnistada.
Euroopa Liidu piires tegutsevatel pankadel on teenuste vaba liikumise põhimõttega kooskõlas võimalik ka Eestis kas asutada oma filiaal või pakkuda ülepiirilisi pangandusteenuseid.
Piiriüleste pangandusteenuste pakkumiseks tuleb pangal oma emamaa järelevalve kaudu teavitada selle Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalvet, kus tal on kavas teenuseid osutada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Somaalia äriühingud ei saa Euroopa Liidus piiriüleselt tegutseda. Somaalia pank peaks Eesti turul tegutsemiseks küsima finantsinspektsioonilt tegevusloa või asutama filiaali. Seda sõltumata sellest, kas krediidiasutus pakub teenuseid, sealhulgas kaasab avalikkuselt hoiuseid, ainult interneti vahendusel või on pangal Eestis ka kontor(id). Tegevusluba tuleb taotleda, kui tegevus on suunatud Eesti tarbijatele.
Internetipõhist keskkonda haldav First Oceanic Bank Ltd. ei asu Eestis ja veebikülg on ingliskeelne (+ loetav itaalia, hispaania, prantsuse, saksa, vene ja jaapani keeles) ehk pole otseselt suunatud Eesti tarbijale, mistõttu puudub finantsjärelevalvel võimalus aktiivselt tema tegevusse sekkuda.
Kui on teada, et viidatud veebikülge on Eestis näiteks e-kirjade kaudu aktiivselt turundatud, palume teil meiega seda infot jagada, et avaldada teenuse võimalikele tarbijatele sellekohane hoiatusteade. Tegemist on seaduserikkumisega, mida menetleb politsei.
Finantsinspektsiooni veebilehel www.fi.ee on avaldatud hoiatused isikute kohta, kellel puudub luba osutada Eestis tegevusluba nõudvaid finantsteenuseid, kuid kes on neid kas pakkunud või püüdnud pakkuda. Samuti avaldab finantsinspektsioon hoiatusteadete nimekirjas hoiatused isikute kohta, kes pakuvad või on pakkunud mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis teenuseid, mille osutamiseks on vajalik tegevusluba või kelle tegevust võib sellisena käsitleda, kuid vastava liikmesriigi järelevalve andmetel neil see õigus puudub.
Kui aga inimene on ise internetist otsinud ja leidnud sellist tüüpi veebilehe ja saadab raha teele, siis Eesti seaduste järgi seaduserikkumist toimunud pole.
Tegemist võib ka olla petuskeemiga, kuna ka veebipetturid kasutavad pealtnäha ametlikke kujunduselemente ja tekstid sellisel veebiküljel on korrektselt koostatud. Kunagi ei tohi saata raha ega enda isikuandmeid kellelegi enne, kui ollakse kontrollinud ettevõtte tausta ning veendunud tehingu usaldusväärsuses!