Hoiustest aktsiatesse

Hiljutiste mälestuste kõrval 7%-listest hoiuseintressidest tunduvad praegused paariprotsendilised määrad suisa tasuta raha äraandmisena. Ent oleme jõudmas keskkonda, kus elab suurem osa lääneriike ning milles hakkavad arvatavasti enamiku oma ajast veetma ka meie hoiustajad.

Madala riskitaseme juures ei olegi võimalik väga korralikku tootlust teenida. Soovi juures "seemneraha" täielikult säilitada ei ole samaaegselt õigustatud lootus kõrgele tulususele. Lisaks mängib olulist rolli ajafaktor. Raha vajab kaalutud riskitaseme juures kasvamiseks aega. Seega saame korralikust tulust rääkida vaid pikaajaliste rahapaigutuste kontekstis.

Pikema või mõnevõrra riskantsema rahapaigutuse juures jõuame taas aktsiate, fondide või võlakirjade teemani. Kuigi mitmed mured lunastusmaksete tegemisel ja seda ümbritsevad skandaalid on ära rikkunud Eesti ettevõtete võlakirjaturu ning meediamull fondiinvesteeringute üle on investorite skepsist tugevalt kasvatanud, on reaalsuses tegemist tavapäraste investeerimisvahenditega. Raha kaasamine avalikkuselt läbi võlakirjade on arenenud riikides ettevõtete läbiproovitud ja hästitoimiv praktika, kuhu varem või hiljem liigub ka meie turg.