Hardo Pajula: erasektor on kenasti kohanenud

"20 protsenti kärpeid, ja elu läheb edasi," kirjeldab Pajula intervjuus Eesti ettevõtjate reageerimist.

Ettevõtjad kurdavad, et on kaotanud pankade vastu usalduse. Kas SEB kavatseb selle usalduse taasvõitmiseks midagi ette võtta?

Eks see on mõlemapoolne. Osa ettevõtteid on jällegi pankade silmis usalduse kaotanud. Võta sa kinni, kes siin nüüd suurem süüdlane on! Kui rääkida sellest draamast, mis meil praegu on, siis ega siin ei ole häid ja halbu poisse. Kuid märgid näitavad, et süsteemi on tulnud rohkem raha. Esimesed märgid näitavad ka seda, et laenuturul läheb lihtsamaks, ma loodan, et see ka püsib. Palju sõltub ka väliskeskkonna arengutest.

Olete öelnud, et tööturu poolelt valgust veel ei paista ja et meie majanduse põhimured on kasvav tööpuudus ja riigi nõrk rahandus. Mida saaks nüüd ja kohe ette võtta?

Kõik küsivad, mida valitsus peaks tegema. Mina pole valitsuse nõunik ja SEB valitsust ei nõusta. Jätame selle teema kõrvale.

Aga aktuaalne teema – kodulaenu intressi tagastamise lõpetamine –, kas see on hea plaan?

Minu kui kodaniku arvamus on see, et see oleks tulnud ammu ära teha. Ajastus on nüüd muidugi kehv. Abi peaks jõudma abivajajateni ja kodulaenu ei võta kõige vaesem elanikkonna kiht.

Üldine  kujutluspilt sellest, et kuskil on mingid valgetes kitlites riigiisad, kes seiereid sätivad ja võtavad iga hetk vastu tarku otsuseid – see on absurdne. Need otsused tekivad poliitiliste jageluste käigus. Kui otsusele jõutakse, siis tavaliselt ka valel ajal.

Eesti Pank teatas oma viimases prognoosis, et selle aasta lõpus või uue aasta alguses võivad pangad hakata kasumit teenima. Mis Te sellest arvate?

Seda stsenaariumi ma ei kannaks üldse maha. Majanduse üldine kasv võiks tulla aasta teises pooles, esimene pool tiksub ikka miinust. Jaekaubandusinimesed räägivad jaanuari kohta, et nii hullu kuud pole nemad tükk aega näinud.

Ma ei saa konkreetsetest arvudest rääkida, aga me vaatame just praegu oma prognoosi üle, ja ilmselt tõstame seda.

Olete öelnud, et Balti riikide majanduste lõppmäng sõltub nõrgimast lülist – Lätist. Kui ohtlik Läti meile hetkel on?

Oht on väiksem, me oleme päris tugevalt mõlemast lõunanaabrist eristunud tänu oma möödunud aasta eelarvepingutustele. Läti risk on väiksem, kui see oli aasta paar tagasi, kuid see risk on endiselt alles.

Devalveerimise ohtu meil vist enam ei ole. Nüüd räägitakse vaid eurost kui suurest päästeinglist. Mis te sellisest euroeufooriast arvate?

Kõik elavad jah euro ootuses. Kuid ma ei arva, et see euro siin üle öö midagi oluliselt paremuse poole viiks. Kuid, kui me peaksime ükspäev sellest eurorongist maha jääma, siis see lööks kindlasti valusasti. Euro osas ma ei usu, et „jah“ otsus midagi oluliselt paremaks teeks, küll teeks aga „ei“ otsus asja hullemaks. Mina pean eurot niiehknii rohkem geopoliitiliseks küsimuseks.

Kui nüüd hakkab paremaks minema, siis mis sektoritel esimesena?

Kõik, kes praegu peavad siseturu pealt oma raha korjama, kel pole monopoolset võimu, need on väga raskes olukorras, ja see jääb raskeks pikaks ajaks. Need, kes toodavad väljapoole mingit nišitoodet, kus konkurents on väiksem ja asjad hakkavad liikuma, neil läheb paremini.

Millal kinnisvarasektor ja ehitussektor taas oma endise hiilguse saavutavad?

Ilmselt mitte niipea. See sektor laienes oluliselt üle ja kokkutõmbumine kestab veel mitu aastat. Kuid see, et ehitama hakatakse, see võib juhtuda õige pea.

Maailmas on aktuaalne pankade boonuste vähendamine. Mida sellest arvate ja mil määral see on Eestisse jõudnud?

See on juba ka Eestisse jõudnud. Swedbank tegi avalduse, et ei maksta tulemustasu, ja meil on ka sama asi. Ma arvan, et heaolu vähenemine on paraku järgmise kümne aasta võtmeteema. Ja seda mitte ainult pankurite jaoks.

Tulemustasude süsteem sellisel kujul, nagu see oli, suurel määral soodustas seda, mis toimus. Kui me vaatame, kes need kauplejad on, kes neid hiigeltasusid saavad, siis on peamiselt tegemist ikkagi vägagi haritud seltskonnaga. Laias laastus viib see haridussüsteemini.