Arvutuste kohaselt ulatub aastatel 2000-2007 HIVist ja aidsist põhjustatud majanduslik kahju miljarditesse kroonidesse.
Ainuüksi tulu, mis meie riigil ja tööandjatel neil aastatel epideemia tagajärjel saamata jäi, on 3,1 miljardit krooni. Selle põhjustasid HIVi ja aidsi tõttu kaotatud eluaastad (kokku 13 334 aastat).
Täna esitleb koalitsioon „Ettevõtted HIV vastu“ koostöös poliitikauuringute keskusega Praxis valminud analüüsi „HIV-epideemia mõju Eesti majandusele ja tööandjatele“, mis võtab kokku HIV ja AIDSi põhjustatud majandusliku kahju Eesti riigile.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eelmisel aastal kulutas riik HIV-positiivsete raviteenustele umbes 70 000 krooni inimese kohta, mis teeb 1263 ravisaaja puhul kokku 88,4 miljonit krooni. Kui eeldada, et ravi saajate arv tõuseb umbes 400 inimese võrra aastas, siis vajavad 2015. aastal 4000 patsienti ravikuludeks riigilt kokku 280 miljonit krooni.
„Igal aastal põhjustab HIV Eesti ühiskonnale majanduslikku kahju umbes poolteise miljardi krooni eest. Umbes sama palju on riigieelarves raha peretoetusteks. Praeguse nakatumise taseme juures kasvab ühiskonna kulu ca 10–20% aastas,“ selgitas Ain Aaviksoo, Praxise juhatuse esimees.
Lähiaastate kulutusi enam ära hoida ei saa, kuid kindlasti tuleb silmas pidada, et HIV ennetamine on odavam kui ravimine.
Mitmed ettevõtted on HIV-ennetusele oma õla alla pannud, neid koondab koalitsioon „Ettevõtted HIV vastu“. Swedbanki personalidivisjoni direktor Signe Kaurson sõnul näeb Swedbank suure tööandjana vastutust ja võimalust teavitada ja harida oma töötajad, keda on Eestis üle 2500 tuhande, ning läbi töötajate jõuda ka nende lähedasteni.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!