Finantsjuhtimine luubi alla

Majanduslangus on negatiivselt mõjutanud enamikku ettevõtteid. Sellises olukorras tuleb ettevõtted esmajärjekorras finantsiliselt korrastada, Eesti ettevõtted on seda teinud valdavalt kulude kärpimisega. Korrastamine ei seisne aga üksnes kulude kärpimises, ümbervaatamist nõuab finantsvaldkond tervikuna. Suurem osa Eesti ettevõtteid on väikeettevõtted, kus võimalused ettevõtte korrastamiseks on piiratud.

Kindlasti tuleb ümber vaadata krediidimüügi tingimused. Praegu süüdistatakse likviidsusprobleemides sageli oma kliente, nende maksehäiretesse suhtutakse kui force major olukorda, mõtlemata sellele, et tegemist on ettevõtte enda puuduliku krediidimüügi poliitikaga. Maksehäirete ilmnemisel jäädakse tihti passiivseks, kuigi tuleks tegutseda.

Teiseks tuleb kiirelt vabaneda liigsetest varadest. Varade müümisel ei saa toetuda üksnes lühiajalise efekti saavutamisele, arvestada tuleb ettevõtte pikemaajaliste eesmärkidega. Vaatamata võimalikele müügikahjumitele on liigsete varade müümine üldjuhul põhjendatud. Finantspositsiooni parandamiseks tuleb aktiivselt konsulteerida ka pankadega, võimalusel kaasata sobilikke finantstooteid või muuta laenude maksegraafikut.

Ennatlik oleks arvata, et raskustega toimetulek tagab nõudluse paranemisel kohe ka eduloo - see annab küll parema stardipositsiooni, kuid pikemas perspektiivis ei ole see piisav. Konkurents on karmistunud ning läbimõeldud finantsjuhtimine muutub järjest olulisemaks teguriks.

Huvitav, kui paljud ettevõtted on praegu enda jaoks määratlenud, milline on optimaalne finantsvõimenduse tase või kui suur peab olema investeeringutelt nõutav tulunorm, et tagada ettevõtte jätkusuutlik areng.

Konkurentsivõime suurendamise kontekstis on palju räägitud innovatsioonist, toodete ja tehnoloogia arendamisest, neid valdkondi toetab ka riik. Kahjuks on finantsjuhtimisele seni vähe tähelepanu pööratud. Mida siis sellises olukorras ette võtta? Keskmises väikeettevõttes teeb finantsotsuseid ettevõtte juht, üldjuhul nõuandev meeskond puudub. Kriitiliselt tuleb hinnata, kas ettevõtte finantsjuhtimise alased teadmised on piisavad ja vastavad ettevõtte vajadustele. Kompetentsi tõstmiseks tuleks kaaluda finantsspetsialistide palkamist. Uuringud teiste riikide väikeettevõtetes on näidanud, et vajaliku kompetentsi kaasanud ettevõtted saavutavad paremaid majandustulemusi. Ettevõtetes, kus lisatööjõu palkamine ei ole majanduslikult võimalik, tuleks puuduv kompetents teenusena sisse osta.

Ka teatud huvigrupid peaksid toetama väikeettevõtete finantskompetentsi arendamist. Näiteks võiks riik välja arendada munitsipaaltasandil toimiva nõustamisvõrgustiku, kaasates oma ala eksperte ja praktikuid. Olulist rolli ettevõtete finantsnõustajana näen ka pankadel. Panga kui finantsnõustaja roll võiks edaspidi kujuneda üheks konkurentsikriteeriumiks, soov ja oskus oma finantsteadmisi ettevõtjatele edasi anda aga konkurentsieeliseks.

Kriis tuletas meile meelde, et fundamentaalseid majandusreegleid ei ole võimalik ignoreerida. Loodetavasti avardab majanduslangus meie ärilist mõttemaailma ning meil jätkub oskust rakendada saadud kogemusi edasises äritegevuses. Läbimõeldud finantsstrateegia tõstab ettevõtte konkurentsivõimet, seevastu puudulik juhtimine suurendab läbikukkumise tõenäosust.