Kuigi Saku Suurhalli enamusomanikud Marcel Vichmann ja Oliver Kruuda olid aktsiakapitali laiendamise poolt, nõudis Tallinna linn enne lisaraha andmist täpsemaid laenutingimusi ja tulevikuprognoosi.
Pivotali esindaja Marcel Vichmann ütles, et uus üldkoosolek tuleb kindlasti kokku kutsuda, aktsiakapital ära suurendada ning riigile ja Tallinna linnale anda aega ja võimalust aktsiakapitali suurendamisega kaasa tulla. "Loodan, et laenuandjatel on piisavalt kannatust ja arukust ära oodata selle tegevuse tulemus," lisas ta.
"Esialgu räägime linna ja riigi rahalisest panusest," märkis Vichmann ning nentis, et suure tõenäosusega tuleb muuta ka suurhalli ärimudelit, suurendades looži- ja tooliomanike panust.
Linn soovib rohkem infot
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saku Suurhalli juhatuse liige ja tegevjuht Helen Loov ütles, et Tallinna esindaja nõustus aktsiakapitali laiendamisega tingimuslikult ehk esitas eriarvamuse, et aktsiakapitali ollakse valmis raha lisama juhul, kui ettevõtte on esitanud täiendavaid tulevikuprognoose ning on täpsustunud laenutingimusi. Ta lisas, et samal seisukohal on ka riik.
Rahandusministeeriumi halduspoliitika osakonna riigi osaluspoliitika talituse juhataja Tarmo Porgandi sõnul ei saanud riik üldkoosolekul osaleda, sest lennuprobleemid pidasid rahandusminister Jürgen Ligit kinni, takistades tal ka kedagi teist volitamast.
Loov ütles, et Tallinna ja riigi jaoks on põhiline küsimus, milliseid uusi siduvaid kokkuleppeid õnnestub nii panga kui ka omanikega laenutingimuste kohta teha. "Ettevõtte seisukohast on äriplaani juures just riigi ja linna enda panus praegu puudulik - kas ei võiks riik ja linn oma suure hulga allasutuste, organisatsioonide ja ettevõtete erinevaid suurüritusi sihtotstarbeliste ostudena just suurhalli suunata ja selle kaudu ettevõtet toetada," märkis Loov.
Tegevjuhi sõnul ei ole omal ajal riigi, linna, EOK ja korvpalliliidu aktiivsel osalusel koostöös erasektoriga loodud suurhalli projekt ärilises plaanis kahjuks kunagi tööle hakanud. "Sarnased objektid ei suuda end kasumlikult ise majandada ka mitu korda suuremates Euroopa riikides, rääkimata siis Eestist," lisas ta.
Aktsiakapitali suurendamine umbes 25 miljoni krooni võrra pidi aitama suurhallil finantskohustusi täita, tegelikult vajaks ettevõte teist sama palju veel, ütles Loov. "Nii ei oska ma praegu täpselt prognoosida halli edasist käekäiku," ütles ta.
Kommentaar
Eha Võrk, Tallinna abilinnapea
Tallinna linna esindaja hääletas üldkoosoleku päevakorras olnud kahe esimese otsuse poolt ning kolmanda päevakorra punkti (aktsiakapitali suurendamine - toim) hääletamisel vastu koos lisatingimustega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Aktsionäride jaoks avatakse kuuekuuline järelemõtlemiseaeg, mille jooksul iga aktsionär peab otsustama, kas ja millises mahus ta uusi väljalastavaid aktsiaid märgib ning millise rahalise sissemakse teeb. Otsus tuleb teha 18. oktoobriks.
võlad
* 2008. aastal oli Rocca al Mare Suurhalli suurim kuluartikkel intressikulud, mis lõikasid 17,2 miljoni kroonisest käibest ära 6,5 miljonit krooni.* Suurhalli võlakohustuse saldo oli 2008. aasta lõpuks 62,3 miljonit krooni ning pikaajaliste pangalaenude intressimäär ulatus ligi 10 protsendini.* Üleval oli ka üks ligi 5 miljoni kroonine krediidiliin, millelt tasuti 15% intressi.omanikud* Ettevõtte suuraktsionärid on Tallinna linnavalitsus ja rahandusministeerium ning 67% osalusega OÜ Pivotal, mille omanikud on firmade kaudu ärimehed Marcel Vichmann ja Oliver Kruuda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!