Boonusaktsia kaks ülesannet

Viimastel päevadel on palju räägitud Eesti Energia vähemusosaluse võimalikust börsile viimisest ning sellega seoses ka võimalikust boonusaktsiast, mida pakutaks neile Eesti erainvestoritele, kes hoiavad aktsiaid enda käes kauem kui aasta. Ka praegu on võimalik inimestel Eesti Energiasse investeerida, kuid Londoni börsil kaubeldavate võlakirjade tükihind on kuuekohaline ja seega enamikule kättesaamatu.

Jättes kõrvale, et valitsus pole Eesti Energia rahastamise kohta veel otsust langetanud, on boonusaktsia kui instrument hea võimalus panna inimesi mõistma, et börsile investeerimine on pigem pikaajaline tegevus kui kiire kasu saamise koht.

Lisaks juhiks boonusaktsia kasutamine tähelepanu sellele, et kui valitsus IPO-otsuse teeb, näeksime Eesti Energia aktsionäridena hea meelega võimalikult palju Eesti eraisikuid.

Boonusaktsia idee on kantud ka arusaamast, et Eesti Energia võimalik börsileminek võiks anda meie börsile nn rahvaaktsia ehk aktsia, mida omab suur hulk kohalikke erainvestoreid. Oleme oma analüüsiga ministeeriumis jõudnud järeldusele, et rahvaaktsial on tõesti positiivseid külgi - see võimaldaks suurendada teadlikkust Eesti energeetiliste valikute teemal, võimaldaks anda kohalikele inimestele võimaluse osaleda Eesti Energia edus ning samuti lihtsa elektritarbijana asuda nii-öelda elektriarve teisele poolele, saada väikeosanikuks.

Kui vaadata laiemalt, siis hariks aktsiate omamine inimesi ka laiemalt: börsi toimimispõhimõtete kohta, pakkumise ja nõudluse suhete kohta, õpetaks lugema ettevõtete aruandeid ja ehk senisest enam nägema maailma ka läbi ettevõtja silmade.

Arvestades Eesti inimeste keskmisest väiksemat osalemist ettevõtluses, võiks kõigel sellel olla positiivne mõju meie majandusruumile ka üldisemalt ning suurendada ka tööandjate ja töövõtjate üksteisest arusaamist.

Näeme rahvaaktsias ka riske ülepaisutatud kasumiootuste näol. Elu on näidanud, et kui börsile saabuvad uued investorid, kel puudub börsil kauplemise kogemus, võivad nende ootused lühiajalisele kasumile olla suuremad, kui tegelik elu seda võimaldab. Seepärast on boonusaktsia ettepanek üles ehitatud just nii, et anda inimestele sõnum pikaajalisest investeeringust.

Viimaseil aastail toimunu tõttu on inimestel veel värskelt meeles uudised sellest, et börsil võib kiirele tõusule järgneda kiire kukkumine, ja teatakse, et vara on võimalik ka kaotada. Seetõttu on põhjust loota, et inimesed tulevad börsile realistlikumate ootustega, kui seda oleks tehtud näiteks 2006. aastal.

Eesti inimesed on pooleteise aastaga vähendanud ligi 20 protsenti ehk kokku umbes 6 miljardi krooni võrra oma tarbimist, mille põhjus on vähenenud sissetulekud, aga ka teadlikum säästmine. 2,3 miljardi krooni võrra, ligi 62 miljardi kroonini on samal ajal kasvanud inimeste pangahoiused, mille intressimäärad euro tuleku ootuses kahanevad. Seetõttu vajaksid need säästud adekvaatset investeerimissihtmärki ja on põhjust uskuda, et paljud on valmis headel tingimustel Eesti Energia aktsiatesse panustama, toetama ettevõtte investeerimisvajadusi.

Seega saadaks valitsus korraga kaks sõnumit: olete oodatud osanikuks, kuid käsitlege oma investeeringut pikaajalisena ning pigem stabiilse rahapaigutuse kohana kui kiire kasumi teenimise kohana. Senikaua aga, kuni valitsus pole oma sõna öelnud, jääb nii boonusaktsia kui ka kogu Eesti Energia vähemusaktsiate börsil noteerimine vaid teoreetiliseks variandiks, seega, ärgem rutakem ajast ette.