• OMX Baltic0,51%303,59
  • OMX Riga−0,29%868,6
  • OMX Tallinn0,39%1 999,56
  • OMX Vilnius0,27%1 208,74
  • S&P 5000,72%5 886,55
  • DOW 30−0,64%42 140,43
  • Nasdaq 1,61%19 010,08
  • FTSE 1000,04%8 606,47
  • Nikkei 225−0,14%38 128,13
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,22
  • OMX Baltic0,51%303,59
  • OMX Riga−0,29%868,6
  • OMX Tallinn0,39%1 999,56
  • OMX Vilnius0,27%1 208,74
  • S&P 5000,72%5 886,55
  • DOW 30−0,64%42 140,43
  • Nasdaq 1,61%19 010,08
  • FTSE 1000,04%8 606,47
  • Nikkei 225−0,14%38 128,13
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,22
  • 17.05.10, 08:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Euro - nokk kinni, saba lahti

Eufooria nädal tagasi heaks kiidetud hiiglaslikust abipaketist euro toetuseks hajus ruttu - esmaspäeva tipust kukkus euro USA dollari suhtes reedeks juba ligi viis protsenti.
Sedakorda kannustatuna hirmust, et Euroopa riikidele peale sunnitud säästukuur paiskab vaevu toibunud majanduse uuesti langusesse. Samuti ei suutnud abipakett hajutada kahtlusi, et Euroopa rahaliit ei pea sisepingetele vastu ja laguneb.
Võlakirjaturud küll rahunesid, kuid euro jätkas allamäge - reedel kauples euro USA dollari suhtes 1,2358 dollari tasemel, mis on madalaim näit USA investeerimispanga Lehman Brothers krahhist.
"On selge, et 2008. aasta septembrist oleme silmitsi kõige raskema olukorraga Teisest maailmasõjast, võib-olla isegi Esimesest maailmasõjast," ütles Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet nädalavahetusel ajakirjas Spiegel ilmunud intervjuus.
Saksamaal on ebakindlus ja inflatsioonihirm vallandanud juba kullaostubuumi - reedel ületas kullauntsi hind esmakordselt 1000 euro piiri. Riskifondid ja teised suured spekuleerijad jätkavad aga rekordpanuseid euro languse peale - päev pärast 750 miljardi euro suuruse tugipaketi avalikustamist oli euro languse peale panustanud lepinguid 113 890 võrra rohkem kui teistpidi tehinguid, ilmnes reedel avalikustatud statistikast.
Võlad käivad üle jõu
"Keegi ei taha eurot osta," ütles agentuurile Bloomberg USA firma Tempus Consulting valuutastrateeg John Doyle. "Abiplaanist ei piisanud kartuste hajutamiseks."
Tegemist pole lühiajalise likviidsuse, vaid maksejõuetuse probleemiga. Investorid pelgavad, et range säästukuur viib Euroopa majanduse langusesse, mis muudab võlgade tasumise veel raskemaks.
Nii on mitmed suured võlakirjainvestorid juba loobunud euroala nn perifeeriariikide võlakirjadesse investeerimisest - näiteks USA Pimco on müünud kõik Kreeka ja Portugali võlakirjad, hinnates need liiga riskantseks, kirjutas Financial Times.
See omakorda riskib tühjaks teha Euroopa Keskpanga osa euro abipaketis - julgustada tugiostudega investoreid euroala nõrgemate riikide võlakirjadesse investeerima. Tagajärg võib olla hoopis, et investorid saavad võimaluse riskantsetest investeeringutest terve nahaga pääsemiseks.
Tuleva aasta keskel võib euro maksta 1,14 dollarit, prognoosib Royal Bank of Scotland. Praegu on euro dollari suhtes käibeletuleku kursist (1,17 dollarit) veel kõrgemal.
Turud kahtlevad, kas nii erinevatest riikidest koosnev liit jääb püsima, kui lõimumise asemel seovad riike vaid vastastikused abipaketid.
Optimaalsest asi kaugel
Optimaalsest valuutapiirkonnast on asi kaugel - tööpuudus võib liidu sees küündida 4,1 protsendilt Hollandis 19,1 protsendile Hispaanias ning võlad 14,5 protsendilt Luksemburgis 115,8 protsendile Itaalias. Ja võlgnikele appiminek kütab kirgi - Saksa ajalehes Bild nädalavahetusel ilmunud küsitluse järgi sooviks 47% sakslastest ehk pea iga teine Saksa marka tagasi. Ei anta aru, et Kreeka krahhist kannataksid Saksa enda pangad ning euro ja ühisturu krahhist eelkõige Saksamaa firmad.
Kreeka kriis näitas, et rahaliit ilma tihedama eelarve- ja majanduskoostööta ei toimi. Sellest on aru saadud, näitavad karmid säästukavad Lõuna-Euroopas ning Euroopa Komisjoni värsked ettepanekud stabiilsus- ja kasvupaketi tugevdamiseks. Sisuliselt on tegemist kiir- ja sundkorras lõimumisega. Iseküsimus, kas valijad sellega nõus on.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele