Eesti tahab pangamaksu toetamiseks mõtlemisaega

Eesti toetab põhimõtteliselt Euroopa Komisjoni algatusi järelevalve karmistamiseks ja pankade maksustamiseks, kuid lõplik sesiukoht kujundatakse alles pärast muudatuste mõju hindamist, rääkis Äripäevale rahandusministeeriumi finantsturgude osakonna juhataja Thomas Auväärt.

4.-5. juunil toimub G20 rahandusministrite kohtumine, kus peaks arutatama ka seda, kas ja kuidas hakatakse pankasid ülemaailmselt maksustama.

Järgneb Thomas Auväärti kommentaar pankade maksustamise ja Eesti seisukohtade teemal.

Idee pangamaksu kehtestamiseks või eraldi fondi loomiseks, et mitte kasutada maksumaksja raha pankade päästmiseks ja abistamiseks, võib tunduda iseenesest õige ja õiglane. Mitmed riigid on seda ka erineval kujul teinud (nt Saksamaa, Rootsi). Tegelikult kehtib liikmesriikides pankadele juba varasemalt hoiuste tagamise süsteem, kuhu pangad teevad osamakseid ja see raha ei ole neile tagastatav.

Üks põhimõttelisemaid küsimusi antud juhul on aga pigem see, et mille tarvis soovitakse kogutavat raha kasutada. Oluline on, et vastav korraldus oleks liikmesriikide vahel ühetaoline ja ei tekkiks ebavõrdset konkurentsi. See aga, millised pangad peaksid hakkama tasuma fondi sissemakseid, mis on aluseks sellise maksu väljaarvutamisel ja kui suur see maks võiks olla, on kõik tulenevalt EL Komisjoni teatisest veel lahtine.

Kindlasti tuleks aga siinjuures võtta arvesse kõiki muid EL suunalisi algatusi selles valdkonnas - pankade kapitalinõuete karmistamist, uue järelevalvekorralduse rakendamist tuleval aastal, hoiuste tagamise süsteemide efektiivistamist jms.

Seega pangamaksu  kehtestamist või eraldi fondi loomist ei tuleks vaadelda kui eraldiseisvat sammu. Kokkuvõttes on oluline, et enne nende sammude realiseerimist hinnatakse põhjalikult nende mõju nii pankadele kui ka majandusele laiemalt. Lõpliku seisukoha kujundamine võtab aga veel mõnevõrra aega.

Sellest, kuidas Rootsi pangad maksustada soovitab, saad lugeda siit . Sisenemiseks vajaliku päevapileti saad osta siit.