Gild Arbitrage'i puhasväärtus ühe kvartaliga -67%

Gild Arbitrage’i puhasväärtusest on pärast mulluse viimase kvartali allahindlusi järel vaid riismed ehk vähem kui paarsada miljonit krooni – fondi puhasväärtus langes 546 miljonilt 182 miljonile kroonile. Tänavu esimese poolaastaga vähenes fondi puhasväärtus veel 8 miljoni krooni võrra. Fondi puhasväärtus kujutab endast investeeringute turuväärtust ilma laenukohustusteta ehk tegemist on osakuomanikele olulise väärtusega pärast kõigi laenude, sh võlausaldajatele emiteeritud võlakirjade mahaarvamist.

Eile komandeeringus viibinud Gild Arbitrage’i fondijuht Tõnu Pekk ütles, et kuna osakuomanikud eeldavad fondi kohta infot saada otse fondivalitsejalt, ei jaga ta fondi käekäigu kohta Äripäevale kommentaare. „Võlausaldajatele on seni tagasi makstud 2,7 miljonit eurot (42 mln kr – toim). Väljamaksed osakuomanikele algavad pärast võla tasumist,“ ütles Pekk vaid. Olgu öeldud, et seni tagastatud 2,7 miljonit eurot moodustab võlakirjade mahust vaid kümnendiku – võlakirju emiteeris Gild Arbitrage 22,7 miljoni euro ehk 355 miljoni krooni ulatuses.

1,3 miljardi kroonise soeturväärtusega riskifondi investeeringute portfell hinnati eelmise aasta lõpus 58% odavamaks - 565 miljonile kroonile. Tänavu I poolaastal allahindlused pidurdusid ja fondi investeeringute turuväärtus oli juuni lõpus 532 miljonit krooni. Ümmarguselt on vastu taevast lennanud miljard krooni Eesti ja kogu Baltikumi ärieliidi raha, kui fondi varade väärtus uuesti kasvama ei hakka.

Vaadates tänavuses I poolaasta aruandes toodud investeeringute nimekirja, on varade nulli hindamine Gild Arbitrage’s olnud pigem reegel kui erand: 19st omakapitali-investeeringust oli fond nulli hinnanud 12 ja 36st välja antud laenust 14, lisaks rohkelt allahindlusi.

Fondi varade nimekiri pole viimase aasta-paariga eriti muutunud, realiseeritud on üksikud investeeringud ja pigem on tegeletud olemasolevate investeeringute üle kontrolli saavutamisega. „Meeskonna peamine eesmärk sel perioodil on olnud kõikide fondi varade üle täieliku kontrolli saavutamine,“ seisab tänavuses I poolaasta aruandes. Fond on aruande kohaselt võtnud endale kontrolli varasid hoidvate ettevõtete juhatuse tasemeni välja.

Tänavusest I poolaasta aruandest selgus, et Gildi riskifond on hädas pangalaenude tähtaegse tasumisega. "Ettevõtetelt ning pankadelt saadud laenud summas 2 565 tuhat krooni on bilansipäeva seisuga tähtaja ületanud, ning nendelt arvestatud viivised summas 955 tuhat krooni on bilansis kajastatud viitvõlana," seisab aruandes. Samasugune teade oli ka 2009. aasta aruandes, kuid siis olid viivised veel ligi poole väiksemad.

Lisaks pidi fond tänavu aasta alguses lühiajaliselt pikendama 13 miljoni kroonini ulatuvat pangalaenu – aruande järgi saadi tänavu veebruaris kukkuma pidanud laenutähtajale pikendust augustini.

- Esimene aktsiaturgudest sõltumatu riskikapitalifond, mis 2008. aasta alguses sai esimeseks reguleeritud riskikapitalifondiks Eestis.

- Asutati 2001. aasta aprillis. Fondi on investeerinud ligi 300 investorit, peamiselt Balti riikidest. Investorite hulgas on palju prominentseid Eesti ärimehi ja –naisi. Fond pakkus aastaid hiigeltootlusi, kuid õnn pöördus ja nüüd on osakuomanikel keeruline ennustada, kas nad oma rahast üldse midagi tagasi saavad.

- 2009. aasta septembris restruktureeris fond võlausaldajate nõuded pikaajalisteks võlakirjadeks. Võlakirjade pikkuseks määrati 36 kuud ning intressiks esimesel aastal 12%, teisel 18% ning kolmandal 24%. Lisaks sai fond kokkuleppele osakuomanikega, et muuta Gild Arbitrage suletud tähtajaliseks fondiks. Kõigepealt saavad fondist oma raha kätte võlausaldajad, seejärel investorid. Investorite saatus sõltub sellest, kuidas portfellis olevad varad suudetakse realiseerida.

-Alates tänavu veebruarist on Gild Arbitrage’i fondijuht ja fondivalitseja enamusosanik ning ainus juhatuse liige Tõnu Pekk, kes on finantssektoris töötanud umbes 15 aastat.