Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uuring: Eesti kulutused tööpoliitikale madalaimad Euroopa Liidus
Ametiühingute Keskliidu tellitud uuring “Turvaline paindlikkus Eestis: hetkeolukord ja arenguperspektiivid” näitab, et tõhusa ja tasakaalus tööturu neljast komponendist on Eestis tänaseni tegeldud eelkõige ühega - tööseadusandluse paindlikkuse suurendamisega.
Ülejäänud kolm komponenti – sotsiaalkaitse, aktiivne tööturupoliitika ja elukestev õpe – on alarahastatud, mistõttu on Eesti täna kõrgeima töötute vaesusriskiga riik Euroopa Liidus ning tööhõive olukorra normaliseerumine kujuneb vaevaliseks ja pikaks, vahendas Eesti Ametiühingute Keskliit.
Uuringu autorite sõnul peegeldab Eesti tööturu ja sotsiaalse kaitse olukord üldisi majanduse prioriteete. “Meie majanduspoliitika keskendub riigieelarve tasakaalus hoidmisele ja rahasüsteemi stabiliseerimisele, meie töösuhete paindlikkus võimaldab töötajaid lihtsalt koondada. Kuna töötushüvitised on madalad ja nende maksmise kestuse periood lühike, siis on ka töötajal hädavajalik töösuhtest mistahes tingimustel kinni hoida. Selline lähenemine ei anna märku liikumisest Euroopa sotsiaalmudeli rakendamise suunas,” selgitab professor Raul Eamets, Tartu Ülikooli uurimismeeskonna juht.
Uuringust selgub, et vaatamata töötuse hüppelisele kasvule viimaste aastate jooksul, on panustamine aktiivsete tööturu meetmetesse ühe registreeritud töötu kohta perioodil 2006 – 2010 hoopis vähenenud.
Ühtlasi näitab uuring, et täiskasvanuhariduses osalemist iseloomustab Eestis ebavõrdsus. Parim juurdepääs taseme-, täiend- ja ümberõppele on juhtidel ja kõrgharidusega spetsialistidel, samal ajal kui kuni põhiharidusega inimestel, üle 50-aastastel, mitte-eestlastel ja lihttöölistel on oluliselt väiksem tõenäosus osaleda täiskasvanuhariduses. “Siinkohal mängivad rolli konkreetselt nendele sihtgruppidele suunatud koolitusprogrammide vähesus, aga kindlasti ka töötajate vähene teadlikkus ja motivatsioon,” märgib Eamets.
Uuring kätkeb endas ka paindliku turvalisuse mõõtmisel kasutatavate indikaatorite analüüsi ning soovitusi nende muutmiseks, lisaks teevad autorid poliitikaettepanekud, mille elluviimine suurendaks turvalisust ja tasakaalustaks tööturu arengut.
Tarkade Otsuste Fondi rahastatud uuring valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) ja Poliitikauuringute Keskuse Praxis koostöös, projektis osales ka Eesti Töötukassa.
Uuringu lühikokkuvõttega ja esitlusega on võimalik tutvuda Ametiühingute Keskliidu kodulehel.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.