Pangad: küberünnaku rahalist mõju raske hinnata

Küberrünnak õnnestus Priisalu sõnul siiski küllalt lühikese aja jooksul kontrolli alla saada, ilma et see otseseid kahjusid kaasa oleks toonud. "See kinnitas, et võimekus rünnetega hakkama saada on olemas," lisas ta.

Eesti küberkaitsekeskuse teaduri Rain Ottise sõnul ei saa tema rahalist poolt kommenteerida, seda peaksid tegema pangad, kuid lisab, et tegemist on rohkem töötajatele ületundide tasumisega. "Pigem on tegemist ilmselt käibekahjudega. Kui veebilehed maha võtta, siis sel ajal tehinguid teha ei saa. Kahju on kaudsemat laadi, isegi kui on mõnetunnine tööseisak. Summa oleneb ka pangast, kui palju neil käivet on ja mida siis on vastavalt vaja kiiresti muuta," märkis Ottis, kelle sõnul on sääraseid küberrünnakuid tehtud ka teistele Eesti pankadele, kuid neil on sääraste rünnetega juba päris head kogemused.

"Sellise mastaabiga rünnakud on üliharvad - teist sarnases mahus rünnet ei olegi olnud," märkis Priisalu ja lisas, et turvameetmetesse investeerimine on pangal pidev ja plaanipärane protsess. "Mõistagi ei saa me kommenteerida konkreetseid kaitsemeetmeid. Praegu on ilmselt kõik 2007. aastal kasutatud seadmed välja vahetatud ja seda mitte ainult Eestis. Samas ei muutnud 2007. aasta sündmused tehnoloogia investeeringute strateegiat oluliselt, vaid ainult kinnitas valitud strateegia õigsust," lisas IT-riskijuht Priisalu.