Äriõhuski on juba tunda läheneva kevade lõhna

Finantsjuhtide roll keeratakse tänavu taas pea peale. Eesti majandus on kosunud eelmise aasta teisest kvartalist alates, praeguseks on ka paadunud pessimistid selle omaks võtnud. Praegu võib julgelt öelda, et ettevõtete põhitähelepanu all ei ole enam likviidsuse juhtimine ja kulude kontroll, vaid kolm uut märksõna: "kasvustrateegia", "paindlikkus" ja "innovatsioon". Samas tuleb säilitada masu ajal selgeks õpitud finantsdistsipliin.

Meedias saavad kõlapinda peamiselt need Eesti ettevõtted, kes on suutnud vallutada eksporditurge. Õigustatult. Tänu neile ja mõistlikule eelarvepoliitikale lähebki me majandusel hästi. Kui vaadata aga ettevõtteid tervikuna, keskendub (või planeerib keskenduda) enamik olemasolevate turgude ja klientide paremale teenindamisele. Sellel on praktilised põhjused: uute toodete väljatöötamine või uutele turgudele sisenemine nõuab arendustegevuse rahastamist, mida majanduslangusest tulnud endale veel lubada ei saa. Lisaks kummitab peas ülikoolist õpitu, et "olemasoleva kliendi hoidmine on viis korda lihtsam kui uue võitmine". Kasvuvõimalusi otsitakse ka ühinemistest ja ülevõtmistest, kus Eesti ettevõtted on valdavalt ülevõetavate rollis (ehkki oleme nõustanud ka teistpidiseid tehinguid).

Ebakindluse tase on endiselt kõrge. Kliendid on viimaste aastatega muutunud ärksamaks ning nad on altimad proovima mõnda uut toodet, lähenemist või pakkujat. Harjumus tugineda trendide analüüsile tekitab juhtides närvilisust: pole selge, kas klientide hüplik käitumine on uue trendi algus või lihtsalt üks virvendus. Tuleb ette, et masu tingimustes üles ehitatud kuluoptimaalne tootmis- või teenindusprotsess pole uues konkurentsisituatsioonis piisavalt paindlik. Kui mitu ettevõtet otsib olemasolevalt turult kasvuvõimalusi, tähendab see loomulikult tugevat konkurentsi ning kui neli turuosalist on seadnud endale eesmärgi "kasvatada käivet kaks korda ja hõivata 40% turuosa", siis paraku kõigile ei jätku. Eesmärkide mittetäitmine jätab juhtkonna ilma boonustest ja teeb tigedaks. Konkurentide kohta tehakse meedias pahatahtlikke avaldusi ning esitatakse süüdistusi õiguskaitseorganitele. Pärast võib olla endalgi piinlik, et kuidas ma nii küll käitusin.

Teiseks, uued tehnoloogiad, tooted ja turule sisenejad pakuvad klientidele tarbimisvõimalusi, millesse suhtusime veel hiljuti skepsisega. SMS-laen on sildfinantseerimise vahendina võrreldav krediitkaardiga; pokkerimängijad pole sõltlased, vaid sportlased; ilusate Eesti õunte eest on Nõmme turul kliendid nõus maksma kaks korda enam kui banaanikilo eest. Vanad tegijad kergitavad kulme ja vangutavad pead, uued kaotada-pole-midagi-konkurendid võtavad aga turgu.

Närviline turuvõitlus kandub sageli üle ka ettevõtete siseellu. Otsitakse lahendusi, püütakse mõista turul toimuvat, siduda seda oma ettevõttega ning teha otsuseid, mille õigsusesse usutaks ise ja milles ka teisi veenda suudetaks.

Nende mõnesaja ettevõtte põhjal, kellega PwC koostööd teeb, võib väita, et mõnedki vanad head juhtimistöövahendid on kolinud riiulilt taas töölauale. Näiteks kulude täpsem jaotamine, omahinna täpsem arvutamine ning selle põhjal toodete ja klientide kasumlikkuse mõõtmine.

Või siis ettevõtte eesmärkidest tulenevate finants- ja tegevusmõõdikute väljatöötamine ning nende jälgimine. Kui üksik paberileht, mis iga kuu juhatuse ja nõukogu lauale pannakse, ei anna otsustajatele vastust, miks on tulemused sellised, võivad järgneda pikad koosolekud, elektronkirjad, telefonikõned ning täiendav ad hoc andmete kogumine. See kõik on kaotatud aeg, et viia sisse soovitud muudatus või maksimaalselt ära kasutada avanenud võimalus turu kasvust osa saada.

Üks valdkond, kus ettevõtted tormiliselt arenevad, on arendusprojektide mõõtmine (sh turundusprojektid). Vabu vahendeid kasvu otsimiseks on piiratud hulgal ning enne eelarve kinnitamist läbivad insenerid ja turunduskunstnikud põhjaliku finantsistide kadalipu, et enda uut mõtet õigustada. See ei ole loovinimestele kerge.

Teisalt saadakse hästi aru, et täpne arvestus üksi ei tekita raha juurde. Finantsmeeskond jälgib reeglina kogu ettevõtet ja peab suutma oma analüüsiga toetada ettevõtte tegevust nii, et kasvaksid nii kasumiaruande esimene kui ka viimane rida.

Õhkkond on pingeline ja tõotab tulla põnev aeg, kus kõik otsivad võimalust kasvada. Ka äriõhus on tunda kevade lõhna.