Masu lõi hinna alla

Sild selgitab, et nemad kirjutasid lähteülesande, enda visiooni teiste teaduskeskuste alusel, arhitektibüroole Künnapu & Padrik. Mõtted sai kirja pandud neljale leheküljele. Mõne kuu pärast tulid aga juba arhitektid projektkavandiga. "Kõik asjad olid koha leidnud, lisaks olid arhitektid kavandanud veel ühe erilise asja - kuppelsaali," sõnab Sild. "Kavandist torkas silma andekas paigutus ja me olime sellega väga rahul."

Ehitamisel võeti sihiks, et hoone halduskulud oleksid edaspidi võimalikult madalad ja küttearved väikesed. Seni on see plaan ennast õigustanud. Detailplaneeringu käigus otsustati ehitada hoone kõrvale sihvakas Tigutorn, mis erakapitali toel isegi kiiremini valmis sai, kuid nüüd koos teaduskeskusega ühise betoonhoonete terviku moodustab.

Teaduskeskus avatakse pidulikult. 6. ja 7. mail on avamispidustustele oodata palju väliskülalisi. Avamisprogrammi etteastete puhul on oodata eriilmelisi erilisi show'sid - nii tehnikahõngulisi kui ka kultuurihõngulisi. Alates 7. mai õhtust saavad aga juba kõik huvilised teaduskeskusega tutvuma tulla. Teaduskeskus on avatud järgnevad kolm ööpäeva järjest.

Piletihind ühele inimesele on 12 eurot, perepilet maksab 26 eurot, tudengid, õpilased ja pensionärid saavd sisse 9 euroga . See sisaldab kolm tundi tasuta parkimist, läbi saab käia kõik atraktsioonid, vaadata teadusteatri show'd, osaleda töötubade tegevuses ja vaadata filme. Planetaariumisse pääseb eraldi pileti eest ja see maksab 2-4 eurot. Kuna algul on kindlasti huvi suur ja järjekorrad pikad, tuleks piletid ette tellida.

Piletit füüsilisel kujul tegelikult ei eksisteerigi. "Pileti asemel tuleb arvutile tutvustada enda sõrme, see võtab sõrmejälje," räägib Sild. "Pärast tuleb sõrm pista vastavasse lugejasse, sõrmejälje äratundmisel avanevad kõik väravad ja sissepääsud. Lähtusime sõrmejäljepiletit eelistades loodussõbralikust lähenemisviisist."

Prognooside kohaselt peaks teaduskeskust külastama aastas 100 000 inimest ehk kuumematel päevadel mahub majja kuni 1000 külastajat päevas.