Euroala liidrid jõudsid kokkuleppele - Kreekale uued abimiljardid

Kreeka puhul tähendab kokku lepitud lahendus – mis oluliselt kergendab Kreeka võlakoormat - paraku tõenäosust, et Kreekast saab euroalal esimene riik, mis reitinguagentuuride mõõdupuu järgi on vähemalt osaliselt maksejõuetuks muutunud.

EFSFi osas langetatud otsused muudavad fondi aga järjest enam euroala oma IMFi sarnaseks.

Euroala liidrid leppisid kokku, et Kreeka abilaenude intressimäär alaneb algselt 5,5 protsendilt 3,5%-le ning et madalamad intressimäärad laienevad ka Iirimaale ja Portugalile antud abilaenudele. Samuti otsustati pikendada Kreekale tulevikus EFSFist antavate abilaenude tagasimakse tähtaega – praeguselt 7,5 aastalt vähemalt 15-le ning maksimaalselt kuni 30 aastale koos kümneaastase maksepuhkuse perioodiga. Samuti otsustati oluliselt pikendada Kreekale juba antud abilaenude tagasimakse tähtaegu.

Lisaks andsid euroala valitsusjuhid oma toetuse ulatuslikule kasvustrateegiale Kreeka majanduse taaskäivitamiseks, mis näeb muuhulgas ette Euroopa Komisjoni poolse ekspertabi majandusreformide läbiviimiseks ja abi ELi struktuurifondide rakendamisel. Vastava eduraporti esitab komisjon oktoobris.

Kreeka abipaketi suuruseks nimetab dokument 109 miljardit eurot ning seda rahastatakse EFSFist eeldatavasti kahasse IMFiga. Programm on rangelt tingimuslik.

Erasektori osaluse suuruseks Kreeka abipaketis on tippkohtumise lõppdokumendi järgi hinnanguliselt 37 miljardit eurot. Osalemine on vabatahtlik ning viise, kuidas seda teha, erinevaid. Täiendavalt lepiti kokku võlakirjade tagasiostu programm mahus 12,6 miljardit eurot. Samuti lubasid valitsusjuhid hea seista selle eest, et Kreeka pankadel oleks piisava kvaliteediga tagatisvara, mis võimaldaks neil jätkata Euroopa Keskpangast laenamist. Vajadusel on euroala riigid valmis Kreeka pangad ka rekapitaliseerima.

Lõppdokument toonitab, et Kreeka on erijuhtum – ülejäänud euroala riigid kinnitasid kõik, et tulevad oma võlakohustustega toime.

Väga oluliselt muutsid euroala liidrite otsused euroala ajutise kriisimehhanismi EFSF iseloomu, mille kinnitamisest võib saada paras katsumus Saksamaa ja Soome parlamendis.

Kui seni sai fondi vahendeid kasutada vaid juba hätta sattunud riigile abilaenu andmiseks, siis edaspidi on fondist võimalik väljastada ka n.ö ennetavaid stabiliseerimislaene, nagu on näiteks IMF väljastanud Poolale. Samuti võib fond edaspidi riikidele laenu anda pankade rekapitaliseerimiseks ning osta järelturult riikide võlakirju, kui Euroopa Keskpank leiab, et see on finantsstabiilsuse kindlustamiseks vajalik ning kõik EFSMi/ESMiga liitunud riigid sellega nõus on.

Dokument viitab ka võimalusele nõuda EFSMi garantiide vastu tagatisi – viimast on muuhulgas nõudnud Soome.

Liikmesriigid vandusid solidaarsust ning kordasid taas, et on valmis euro stabiilsuse tagamiseks tegema kõik, mis vajalik. Abiprogrammi saanud riikide toetamist lubati jätkata seni, kuni turgude usaldus taastub, ning riigid on võimelised ise turult laenama. Iirimaa osas oli tekstis märge, et riik nõustub tegema konstruktiivset koostööd aruteludes ettevõtete ühise tulumaksubaasi eelnõu üle ning maksupoliitika aruteludes Euro+ pakti raames.

ELi presidendi Herman van Rompuy sõnul langetas tippkohtumine kolm olulist otsust – muutis võlakoorma Kreeka jaoks talutavamaks, toetas meetmed, mis peaksid peatama kriisi leviku ning võttis sihiks euroala kriisihalduse parandamise.

Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy hinnangul aitavad tippkohtumisel saavutatud kokkulepped kärpida Kreeka võlakoorma suhet SKPsse 24 protsendipunkti võrra. Varasem plaan hankida osa Kreeka abipaket rahast pankade maksustamise kaudu, jäi kõrvale.

Veel kordasid kõik euroala riigid lubadust kinni pidada oma riigirahanduse saneerimiskavadest ning viia eelarvedefitsiit hiljemalt 2013. aastaks allapoole 3% piiri SKPst.

Mainimata ei jäänud lõppdokumendis ka reitinguagentuurid – võeti eesmärk vähendada edaspidi ELi õigusraamistikus sõltuvust reitinguagentuuride hinnangutest.