Investeering ei ole ainult raha ja kuld, vaid ka kinnisvara

Kinnisvaras jätkuv madalseis. Kinnisvara, mis võiks olla üks investeerimisalternatiive, kui rahaturud kõiguvad, on saanud Eestis vähe tähelepanu. Eks liiga värskelt on veel meeles raskused ja kaotused, mis tekkisid kinnisvaraturu buumilainel. Hirm hoiab ahnust veel vaos.

Osta on vaja siis, kui teised veel ei riski. Kinnisvaraturg on püsinud viimase poolaasta jooksul stabiilsena. Hinnad pole tõusnud, pigem inimeste euroga harjudes veidi langenud. Häid pakkumisi on turul palju, kuid vähem on neid, kes heal ja halval investeeringul oskavad vahet teha.

Turvalise ja kõigile kättesaadava investeeringuna Eesti kinnisvaramaastikul, praeguses turufaasis, tundub olevat korteriost pealinnas. Oleme turu tipphindadest keskmiselt 50% maas. Teiste, pikema ajalooga riikide kogemused kinnitavad, et järgmine tõusufaas ületab hindade poolest eelmist.

Tulevikuperspektiiv. Ostes uue või remonditud korteri, on võimalik see üüritulu teenima panna. Kinnisvarainvesteering ei tekita Eesti ettevõttele koormavaid maksukohustusi, sest näiteks eraisikule korterit üürides saab ettevõte üürnikule esitada arve ilma käibemaksuta. Tulumaksukohustus tekib, kui dividendide jagamise aeg käes.

Üüritootlus pole Tallinna korteriturul küll suur, jäädes 4-6% piiresse aastas, kuid kalkuleerides investeeringu tootlust, tuleb arvestada korterihindade tõusupotentsiaaliga. Pragmaatilisel ja realistlikul lähenemisel on see sarnane üüritootlusega, mis annaks kinnisvarainvesteeringu kogutootluseks 8-12% aastas.

Samuti võib hea rahapaigutus olla investeering maasse. Kuid mitte iga ostetud maatükk ei taga oodatud vara väärtuse tõusu. Siin tuleb tähelepanelikult jälgida tulevikuperspektiivi, maa asukoha- ja infrastruktuurispetsiifikat.