Veskimägi: Euroopa lahendus Vene elekter?

Nii on Euroopas Veskimägi väitel vaikselt maad võtmas valmisolek kasutada tarbimise katmiseks vene elektrit. "Ma ei räägi Lätist-Leedust, kus vene elektril on heroiline eristaatus. Mis mõttemudel suurepäraselt tuli esile EPLi selle suve ühtede parimate intervjuude läbi lembergsite-škeledega. Ja seda hoolimata sellest, et me kõik teame vene gaasi mõju Euroopa energeetikale. Peale teise strateegilise energiaülevaate esitamist 2008. aastal tundus Euroopa soovivat seista vastu vene elektri mõju suurenemisele Euroopas, et hoida ära gaasisõltuvuse sarnase olukorra tekkimist. Nüüd paistab aga olevat toimumas muutus mõlemal poolel ja Vene elektri impordis nähakse lahendust Euroopa energiadefitsiidile," rääkis Eleringi juht.

Loomulikult mõistab Venemaa selle võimaluse majanduslikku atraktiivsust ja on valmis ennast näiliselt viima Euroopa jaoks sobivasse vormi. See tähendab ekspordimonopoli kaotamist (mida seni on omanud InterRao ja mis on ka selle eelnevalt viidatud uudise sõnumiks), Euroopa jaoks mõistetava elektrituru struktuuri loomist, vastukaubanduse võimaldamist Venemaale ja muid rohkem tehnilisemaid aspekte. "Võime saavutada näiliselt olukorra, kus kõik on korras. Ainult antud poliitika tagajärjeks on olukord, kus EL-i ja Vene piiril on igasugusesse elektritootmisesse investeerimine võimatu ilma subsiidiumideta. Ja subsiidiumi maksame kinni meie EL-i elektritarbijatena. Ja tähendaks see siis odavamat elektri meile? Ei, lihtsalt  antu pakkumised tehakse turgu jälgides, mitte tootmise muutuvkulude põhiselt ja kogu täiendav kasum pistetakse lihtsalt tasku," arutles Veskimägi.

Eelneva trendi realiseerumine asetab Eesti Energia Narva jaamade investeeringud veelgi keerulisemasse olukorda, nentis Veskimägi. Ühelt poolt lisab see kindlasti julgeolekupoliitiliselt (ja mitte segi ajada varustuskindlusega) argumente langetatud otsuse õigsusesse. Majanduslikult muudab selle investeeringu aga EE jaoks veel nõrgemaks ja suurendab survet valitsuse toetuse järele. Ja muidugi EL ei kiirustata rakendama mingeid meetmeid ebaausa konkurentsi vältimiseks seoses kolmandate riikide „odava ja räpase“ elektriga. Ja ei ole üllatuslik, miks arutatakse tõsimeeli Kaliningradi tuumajaama ühendamist Euroopa võrku ja selleks vajaminevate investeeringute võtmist Euroopa kümne aasta võrgu arengukavasse. "Ka meil on elektrisüsteemi arengu planeerimisel üht-teist mõelda. Kas meie püüe siduda ennast lahti sünkroontööst Venemaa – Valgevenega ja liituda Kesk-Euroopaga omab selles valguses mõtet? Minu vastus on jätkuvalt jah. See annab meile oluliselt juurde nii varutuskindlust kui energiajulgeolekut, kuid liituda on võimalik alati kahepoolselt. Kesk-Euroopa peab soovima meie liitumist ja nägema nende miljardite eurode investeerimisel ka enda jaoks mõtet," sõnas Veskimägi.