Sel aastal lõpeb hiigelmahus võlakirju

Bloombergi arvutuste kohaselt on sel aastal G7 maade (USA, Kanada, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia ja Jaapani)  ja BRICi maade (Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina) valitsustel lunastamise ootel enam kui 7,6 triljoni dollari eest võlakirju. Võrdluseks  – 2011. aastal oli  lunastada 7,4 triljoni dollari eest. Kui lisada ka lõppevatele võlakirjadele lisaks intressimaksed, kasvab refinantseerimisvajadus üle kaheksa triljoni dollari.

“Pakkumise mass võib tekitada muret,” ütles Ignis Asset Managementi rahajuht Stuart Thomson. “Probleem ei ole aasta alguses, vaid pigem keskpaiku. Siis avaldab aeglustuv majandus enim mõju.”

Arvestades seda, et Standard & Poor’s langetas USA valitsuse krediidireitingu tipptasemelt AAA tasemele AA+ ning on pannud 15 Euroopa maa valitsuse reitinguväljavaated vaatluse alla langetamise suunas, võib kasvatada valitsuste vaheline konkurents laenuraha saamisel.

“See on suur number ja selgelt on paljud valitsused jätkuvalt defitsiidis ajal, mil võlad kuhjuvad ning see ongi suurim probleem,” ütles Rabobank Nederlandi makroanalüütik Elwin de Groot.

Enim lõpeb võlakirju Jaapanil ja USA-l. Kumbki maa ei ole eriti näidanud raskuste märke võlakirjadele ostjate leidmisega.

“Perifeeria-Euroopa ostjate baas on selgelt kokku kuivanud ajal, mil pakkumine turule kasvab, mis ei ole hea kombinatsioon,” ütles M&G Investmentsi fondijuht Michael Riddell.

Keskpangad toetavad nõudlust intressidemäärade madala hoidmise või nende langetamise ja võlakirjade ostmise kaudu. Föderaalreserv hoiab 2013. aasta keskpaigani pankadele antava intressimäära nulli ja 0,25 protsendi vahel ning müüb 400 miljardi dollari eest valitsuse lühiajalisi võlakirju, et osta pikaajalist paberit. Jaapani keskpank, mis on hoidnud baasintressimäära 0,5 protsendil või allpool seda alates 1995. aastast, laiendab varade ostmise programmi 20 triljoni jeenini ehk 260 miljardi dollarini. Bank of England jättis detsembris baasintressimäära rekordmadalale 0,5 protsendile ja täidab 275 miljardi naela ehk 426 miljardi dollarilist varade ostuprogrammi. Euroopa Keskpank on langetanud baasintressimäära ühele protsendile ning on andnud pankadele 489 miljardit eurot kolmeaastast laenu. Teine kolmeaastase repolaenu pakkumine toimub 28. veebruaril.

Pangad võivad osta Euroopa keskpangast saadud raha eest valitsuse võlakirju, ütles Milanos tegutseva Aletti Gestielle investeerimisjuht Fabrizio Fiorini.

“Keskpankade, iseäranis Euroopa keskpanga hiljutiste tegevuste järel ujub turg likviidsuses, mis on positiivne riskantsematele varadele,” ütles ta. “Turul ei ole probleeme, et neelata alla maade, nagu Hispaania ja Itaalia, võlakirjapakkumine esimeses kvartalis. Need maad peaksid olema võimelised kaasama raha isegi madalate tootlustasemete juures võrreldes viimasel paaril kuul kogetuga.”

Pärast veebruari peaksid investorid hakkama muretsema, mis hakkab toimuma siis, kui on lõppenud Euroopa keskpanga pankadele kolmeaastase repolaenu piiramatu pakkumine, ütles Thomson.