Islandi endine peaminister finantskrahhi eest kohtu all

Haardele pannakse süüks tegevusetust. Valitsus ei taganud tõhusat finantsjärelevalvet ega ohjeldanud pankade tegevust, lastes nende varade mahul paisuda saareriigi majanduse mahuga võrreldes kümnekordseks.

„Kollektiivne hullumeelsus,“ iseloomustas Islandil toimunut Citigroupi peaökonomist Willem Buiter. On päevselge, et Islandi keskpank ei saanud kuidagi olla nn viimase instantsi laenuandjaks, kui mõni pank hätta jäänuks.

2008. aastal kukkusid kokku kõik kolm Islandi suurpanka. Teiste seas Landsbanki, mille internetipanga Icesave krahh tõi kaasa kahjunõuded Briti ja Hollandi hoiustajatelt, mis on veel tänaseni lahenduseta. Pankade krahh kiskus kaasa majanduse.

Islandi parlamendi tellitud põhjalik analüüs toimunu kohta näitas, et oluline roll finantskrahhis oli lisaks pankade vastutustundetule ja kohati kriminaalsele tegevusele ka Islandi poliitikutel ja finantsjärelevalvel. Eelkõige toimuvale läbi sõrmede vaatamises.

Rahva vihased protestid sundisid Geir Haarde 2009. a tagasi astuma. Nüüd on ta esimese valitsusliikmena erikohtu all, mis on loodud valitsusliikmete vastu esitatud kriminaalsüüdistuste menetlemiseks.

Haarde eitab oma süüd.

„Avaliku arvamuse hulgas on neid, kes tunnevad Haardele kaasa ja leiavad, et ebaaus on Haarde üksi kohtu ette tuua,“ kommenteeris agentuurile AP Londoni majanduskooli professor Robert Wade. „See on aga parem, kui vähemalt keegi kohtu ees vastust annab. Ministrite tasandil käituti selgelt vastutustundetult.“