Eestlaste säästud on hakanud vähenema
Analüütikud ei tõtta pankades üle pika aja kahanema hakanud hoiuste mahtu kohe tarbimise arvele panema, aga kaupmeeste sõnul müüvad hästi erinevad tööstuskaubad, samuti kasvab toidukauba müük.
Ettevõtete hoiused jäid 57 miljoni võrra väiksemaks. Viimane langus oli siin mullu juunis.
Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse direktori Tõnu Vanajuure sõnul ei saa majapidamiste ja ettevõtete hoiuste ühekuisest langusest järeldada säästmisele suunatud trendi muutust. "Kaugemale ulatuvate järelduste tegemiseks peab trend kestma vähemalt kahe kvartali jagu ning peegelduma ka teistes statistilistes näitajates, nagu jaekaubanduse käibekasvu hüpe," lisas ta.
Vanajuure sõnul on eraisikute hoiused kasvanud stabiilselt rahuldavas tempos. "Eratarbimisele mõjusid esimeses kvartalis tervikuna kindlasti paljude toodete ja teenuste hinnatõus, kütusehindade pidev tõus ning suurenenud kulutused elamisele - peaasjalikult küttekulude kasv külmal perioodil," põhjendas Vanajuur.
"Aina rohkem näeme, et perede säästmisvõime on vähenenud seoses igapäevakulude kasvuga." Vanajuur tõi ka välja selle, et inimeste soov ja julgus laenu võtta on praegu väike, mis omakorda tähendab säästude suuremat mängupanekut kestvuskaupade soetamiseks.
SEB eraisikute suuna arendusjuhi Triin Messimase sõnul Balti leibkondade finantsolukord küll paraneb, kuid ebakindlus ei taandu.
Messimas ütles, et kuigi Eesti tarbijate kindlustunne on ELi keskmisest kõrgem, vähenes Eesti ja teiste Balti riikide vahe 2011. aasta lõpus Euroopa võlakriisist tulenenud pingete tõttu. "Kuigi majapidamiste sissetulekud ning tööhõive paraneb, võib tarbijate tagasihoidlikku kindlustunnet seletada Balti riikide kärbitud majandusväljavaadetega Euroopas leviva võlakriisi tõttu. Ühtlasi vähendab see inimeste valmidust teha suuri oste," ütles ta.
Messimase arvates aitab nõrgem kindlustunne Eestis majapidamiste bilansi paranemisele kaasa, kuna Eestis on Balti riikidest kõige suuremad hoiused, kuigi ka kõige suuremad laenud inimese kohta.
SEB Leedu majapidamiste ökonomist Julita Varanauskiene võrdles, et 2011. aasta teisel poolel kasvas majapidamiste hoiuste maht Eesti pankades 4,6 protsenti, samas kui Lätis ja Leedus langes, vastavalt 0,5 ja 2,2 protsenti.
ETK juhatuse esimehe Kati Kusmini sõnul aga on tarbija mõnevõrra julgemalt kulutama hakanud, viidates jaekaubanduse mahtude kasvule aasta esimestel kuudel, mis on näidanud 10-11% kasvu võrreldes eelmise aasta alguskuudega. "Tarbija kindlustunde indeksid näitavad samuti väikest paranemist. Seega praegust seisu vaadates võiks olla optimistlik," ütles ta Äripäeva kaubandus.ee teemaveebile. "Ent avatud majandusega Eestis sõltub palju siiski arengutest Euroopas ja maailmas tervikuna ning tuleviku suhtes selgus ja kindlus puudub."
"Aasta esimestel kuudel on olnud müüginumbrid väga palju suuremad kui eelmisel aastal. Kasv on olnud veerandi võrra. Me tegelikult ei tea, kust see kasv on tulnud, kui me võrdleme oma müügikasvu konkurentidega, siis ilmselgelt on meil väga palju kasvu tulnud konkurentide arvelt, oleme saanud kliente turult juurde. Oma osa võib olla kindlasti selles, et inimesed ka kasutavad raha rohkem," uskus Prisma Peremarketi turundus- ja kommunikatsioonidirektor Kadri Lainas.
Väga hästi müüvad Prismas Lainase sõnul erinevad tööstuskaubad, otse loomulikult kasvab ka toidukaup. "Aina rohkem eelistatakse kvaliteetsemaid tooteid, nagu keeduvorsti asemel sinki, nektarite asemele täismahlajooke. Samamoodi on väga ilusad kasvud tarbekaubas, kui võtta spordi või aia- või tehnikakaupade läbimüügid," kirjeldas ta. "Kasv on absoluutselt kõikides kategooriates."
Sellele ei osanud Lainas vastata, mis on pannud inimesed korraga rohkem tarbima. "Ilmselt on tulnud inimesi Prismasse juurde, kes on hakanud meil püsikliendiks. Tundub, et inimesed hindavad seda, et poes on mugav liikuda laiade riiulivahede tõttu ja võib-olla on ka mõttemaailma muudatust, et inimene tahab tegelikult ise valida ja otsustada, mitte osta seda, mis on kellegi poolt kampaaniasse määratud," rääkis ta.
Erinevalt eelnevatest kuudest vähenes märtsis majapidamiste ja ettevõtete hoiuste maht pankades, teatas Eesti Pank eile. Seega aeglustus ka hoiuste aastakasv. Kui veebruaris kasvasid hoiused võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 8,6%, oli märtsis vastav näitaja 7,3%.
Hoiuste koondmaht on küll tõusnud, aga eraisikute hoiuste maht langes kuuga 10,2 mln euro võrra ja ulatus märtsi lõpus Eesti kommertspankades 4,41 mld euroni.
Eraisikute hoiuste maht pankades pole langenud viimased 18 kuud. Harukordseks teeb selle veel fakt, et veebruaris-märts kannab maksuamet tavaliselt tagasi enammakstud tulumaksu, mis eraisikute hoiuste mahtu tavaliselt tõstab.
Ka ettevõtete hoiuste koondmaht langes märtsis 57 mln eurot ja oli 1. kvartali lõpus 3,56 mld eurot. Viimati langes ettevõtete hoiuste maht kuuga märtsist enam ehk üle 57 mln euro 2011. aasta juunis.