Euroopa Kohus langetas 12. juulil otsuse, milles leidis, et ettevõtjatelt ei saa üleliigse laovaru tasu nõuda, kuivõrd Euroopa Liidu määrused olid Euroopa Liidu Teatajas nõuetekohaselt eestikeelsena avaldamata ega olnud seega kohustuslikud.
Eesti siseriiklik õigus seda puudust paraku samuti ei kõrvaldanud.
Kohus rõhutab, et liidu administratsioon ei täitnud kohustust tagada, et kogu acquis communautaire (pr. k „ühenduse õigustik”) oleks ühinemise kuupäeval kõigis liidu ametlikes keeltes kättesaadav ning sellest asjaolust tulenevaid negatiivseid tagajärgi ei saa jätta liikmesriigis üksikisiku (ka ettevõtja selles mõistes) kanda.
Põhimõtteliselt tähendab Euroopa Kohtu otsus seda, et kohtuvaidlused lahenevad maksumaksjate kasuks ning riigieelarvele tähendab see täiendavat koormust (mis on muidugi juba eelnevalt sisse arvestatud).
Enne iga laienemist kohustas Euroopa Liit uusi liikmesriike tagama, et ei toimuks põllumajandustoodete spekulatiivsete varude kogumist, mis häiriks Euroopa Liidu turu tasakaalu. Viies liikmesriigis – Eesti, Küpros, Läti, Slovakkia ja Malta – olid ülemäärased suhkrukogused. Euroopa Komisjon määras Eestile suhkrutrahvi 45 686 268 eurot, mida riik asus sisse nõudma ettevõtjatelt.