Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kodumaine liha pole kõigile taskukohane

    ELis jõustub 2013. aastal tiinete emiste elutingimuste parandamise direktiiv, mis tootjate ja spetsialistide sõnul põhjustab sealiha kallinemise.

    Eestis tegutsevaid seafarme jõustuv direktiiv eriti ei mõjuta, kirjutas Delovõje Vedomosti. Sest esiteks, nüüdisaegsed moodsad sigalad vastavad juba kõrgendatud nõudmistele, ja teiseks, paljud farmid eelistavad osta põrsaid ja mitte pidada emiseid.
    „Kuna nendest muutustest oli teada juba 2002. aastal, jõudsid seafarmid kümne aastaga muudatusteks ette valmistuda,“ ütles põllumajandusministeeriumi loomakaitse ja põllumajandusloomade aretuse büroo peaspetsialist Margus Proses. „Näiteks munadega oli hoopis teine lugu, kui tuli kanapuure ümber ehitada. See tõstiski munade hinda.”
    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) nõukogu esimees Aavo Mölder ütles, et praegu tegeleb Eestis tiinete emiste pidamisega 34 seafarmi. „Ekseko on sellel turul monopoolses seisuses. Samuti annab ettevõte oma põrsaid nii-öelda rendile ning seejärel ostab tagasi juba liha,” seletas Mölder.
    Direktiivil pole sellega mingit pistmist
    Uued nõudmised puudutavad eelkõige väikseid põllumajandusettevõtteid, mida Euroopas on üpris palju. Seega on direktiivi mõju sealiha hindadele ja mahtudele vältimatu. Tootjad ise märgivad, et palju rohkem muret tekitab pidev elektri, söötade jm hinnatõus.
    „Kui varem maksis odra kilo 1,30 eurot, siis nüüd on see kaks korda kallim,” tõi Mölder näite. Ta on veendunud, et jõusööda ja elektri kallinemise tõttu tõuseb mingil määral ka sealiha hind. „Üle 80 protsendi Eestis toodetud sealihast tuleb suurtelt tegijatelt – Eksekolt, Rakvere Lihakombinaadilt –, kes suudavad hindu stabiilsena hoida,” märkis Mölder.
    DV küsitles mitmeid tootjaid, kellest peaaegu kõik on veendunud, et sealiha kallineb. Samas ei julgenud keegi ennustada, kui palju kallineb.
    Margus Proses avaldas aga arvamust, et sealiha hind jääb püsima. „Venemaa eksport on niigi piiratud, seega ma ei usu, et sealiha kallineb,” põhjendas ta.
    Toitlustuskohad ei muretse
    Eesti toitlustuskohti sealiha kallinemine ei hirmuta. Näiteks ütlesid šašlõkibaaride omanikud, et kodumaine sealiha on niigi liiga kallis. „Toitlustusasutused eestimaist sealiha ei kasuta, 98 protsenti neist pakub importliha,” seletas Ani šašlõkibaari omanik Martiros Pogosjan.
    Ani šašlõkibaar ostab näiteks sealiha Ungarist, Taanist, Soomest, Iirimaalt, Inglismaalt ja Hispaaniast. Pogosjani sõnul on kõigis nendes riikides sealiha hind umbes sama – sõltuvalt lihaklassist 3,5 kuni 6 eurot kilogramm. Eestimaise sealiha hinnad aga algavad 5,5 - 6 eurost, võrdles ettevõtja. Ta ei tahtnud avaldada riiki, kust tuleb kõige kvaliteetsem liha.
    „Suurem osa kodumaisest sealihast, 15,5 tuhat tonni aastas, läheb Venemaale. Praegu on eksport Venemaale küll piiratud, kuid loodame, et varsti olukord paraneb. Samuti müüb Eesti sealiha Leetu ja Poola,” ütles Aavo Mölder. Tema sõnul ei ole kodumaine sealiha vaid rikastele, kuid ka mitte omamaistele tarbijatele.
    Peamine probleem seisneb ebavõrdses konkurentsis – kõikidest Euroopa riikidest on Eestil kõige väiksemad põllumajandustoetused. Seega saavad Soome, Taani ja Iirimaa müüa oma sealiha tunduvalt madalama hinnaga kui meie kodumaised tootjad.
    „Eestis toodetud sealiha on hea kvaliteediga, kuid meile ei ole see taskukohane ja seetõttu läheb liha eksporti,“ märkis Margus Proses. „Oma kvaliteetse liha viime me välja, aga sisse toome madalama kvaliteediga liha. Ning see käib kogu liha kohta.“
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Raadiohommikus: kütusekriisist, elektrituru reformist ja väikeettevõtetest
Kui suured on Eesti diiselkütuse varud ja kas meil talveks ikka kütust jätkub? Teemat kommenteerib Tartu Terminali üks omanikest Rauno Raudsepp.
Kui suured on Eesti diiselkütuse varud ja kas meil talveks ikka kütust jätkub? Teemat kommenteerib Tartu Terminali üks omanikest Rauno Raudsepp.
Raadiohommikus: Eesti ettevõte saab Saksamaal soodsamalt hakkama
Viljandis kuivtoidupakke tootev Tactical Foodpack rajab uue tehase Saksamaale, sest – nii üllatavalt, kui see ka ei kõla – seal tuleb odavam. Ettevõtte tegevjuht Sverre Puustusmaa räägib Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis kõigest lähemalt.
Viljandis kuivtoidupakke tootev Tactical Foodpack rajab uue tehase Saksamaale, sest – nii üllatavalt, kui see ka ei kõla – seal tuleb odavam. Ettevõtte tegevjuht Sverre Puustusmaa räägib Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis kõigest lähemalt.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.