• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 02.10.12, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riik võiks marsruuttaksosid doteerida

Harjumaa avalikke bussiliine hakkavad varsti teenindama Hispaaniale müüdud CO2 kvootide eest ostetud uued bussid. Ent marsruuttaksod, mis sõidavad Harjumaal juba paljudel maakonna eraliinidel, on tasalülitanud suuremad bussid, mis sõidavad samadel marsruutidel pooltühjalt.
Bussiliinide vähese täituvuse põhjus on marsruuttaksode madalam piletihind ja sõitja ajaline võit.
Seejuures ei saa marsruuttaksod riiklikke dotatsioone. Pigem võiks aga riiklikult doteerida hoopis väikemate marsruuttaksodega sõitjaid teenindavaid firmasid, kui suuremate busside täituvus on väike.
Marsruuttaksode doteerimise kulud oleks väiksemad. Mõistlik oleks marsruuttaksod panna sõitma ka hajaasustusega piirkondades, kus sõitjaid vähe. Sellisel juhul võiks marsruuttaksode sõidugraafikud olla isegi tihedamad,  seda võimaldaksid marsruuttaksodele tehtavad väiksemad kulutused. On ju pikka aega kurdetud, et bussiliiklus maakonnakeskuste ja väiksemate maakonna asulate vahel on kehvavõitu. Inimesed ei pääse korralikult maakonnakeskusesse – või kui pääsevad, siis tagasi jõudmine kodukohta on problemaatiline, sest busside sõidugraafikud pole piisava tihedusega.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Väiksemate marsruuttaksode kasutuselevõtmine võimaldaks tagada tihedama sõidugraafiku maakonnakeskuste ja äärealade vahel. See aitaks parandada maapiirkondades elavate inimeste liikumisvõimalusi ja maksuraha säästvamalt kasutada.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 10 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele