Riik võiks marsruuttaksosid doteerida

Harjumaa avalikke bussiliine hakkavad varsti teenindama Hispaaniale müüdud CO2 kvootide eest ostetud uued bussid. Ent marsruuttaksod, mis sõidavad Harjumaal juba paljudel maakonna eraliinidel, on tasalülitanud suuremad bussid, mis sõidavad samadel marsruutidel pooltühjalt.

Bussiliinide vähese täituvuse põhjus on marsruuttaksode madalam piletihind ja sõitja ajaline võit.

Seejuures ei saa marsruuttaksod riiklikke dotatsioone. Pigem võiks aga riiklikult doteerida hoopis väikemate marsruuttaksodega sõitjaid teenindavaid firmasid, kui suuremate busside täituvus on väike.

Marsruuttaksode doteerimise kulud oleks väiksemad. Mõistlik oleks marsruuttaksod panna sõitma ka hajaasustusega piirkondades, kus sõitjaid vähe. Sellisel juhul võiks marsruuttaksode sõidugraafikud olla isegi tihedamad,  seda võimaldaksid marsruuttaksodele tehtavad väiksemad kulutused. On ju pikka aega kurdetud, et bussiliiklus maakonnakeskuste ja väiksemate maakonna asulate vahel on kehvavõitu. Inimesed ei pääse korralikult maakonnakeskusesse – või kui pääsevad, siis tagasi jõudmine kodukohta on problemaatiline, sest busside sõidugraafikud pole piisava tihedusega.

Väiksemate marsruuttaksode kasutuselevõtmine võimaldaks tagada tihedama sõidugraafiku maakonnakeskuste ja äärealade vahel. See aitaks parandada maapiirkondades elavate inimeste liikumisvõimalusi ja maksuraha säästvamalt kasutada.