Valitsus arutab rohelise energia saatust

“Praegu saame öelda vaid seda, et teema on valitsuse kabinetiistungil arutlusel ning ootame sisukat arutelu ning täpsemaid suuniseid biokütuste kasutamise kohta. Eesti Energia on jätkuvalt seisukohal, et biokütuste kasutamine Balti elektrijaama koostootmisplokis on odavaim viis toota taastuvelektrit ning selle piiramine ei ole mõistlik,” märkis Eesti Energia juhatuse liige elektri ja soojuse tootmise valdkonnas Raino Pajo.

Valitsuse eelnõu, mis kehtestataks tagasiulatuva 375 GWh piiri rohelise elektri tootmisele, pole veel kehtimagi hakanud, kuid Eesti Energia tegi tänavu augustis otsuse võimaliku kahjumi vältimiseks.

ASi Repo Vabrikud juhi Tiit Kolgi hinnangul on Eesti Energia otsuse soov tagada toetuste jätkumine ka eelolevatel aastatel.

Endise keskkonnaministri ja riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Jaanus Tamkivi hinnangul kahjustab Eesti Energia otsus lõpetada Narva elektrijaamades rohelise energia tootmine erametsaomanike huve, sest just nemad müüvad energiafirmale suurema osa põletatavast hakkepuidust.

Võsa ja raiejäätmetega tegeleva OÜ  ReinPaul üks omanik Paul Tiisler pole Eesti Energia loobumisega rahul. “Ettevõtjale on see ikka raske põmakas. Hästi kergekäeliselt on kogu seda asja tehtud, mõtlemata ettevõtjate peale, kellega on suuri lepinguid sõlmitud. See on lihtsalt prügikasti viskamine,” lausus ta tänavu augustis Eesti Energia otsuse peale lõpetada hakkepuidu sisseostmine.

Majandusminister Juhan Parts peab piiranguid aga ­õigeks. “Miski ei keela Eesti Energial biomassi edasi kasutada, aga minu arvates oleks põhjendamatu nõuda nii suures ulatuses taastuvenergiatasusid ka sel aastal. Praeguse seisuga on väga suur biokütusemassi kasutamine tõhususe seiskohalt küsitav, aga tarbijale koormav,” märkis Parts augustis.  Ta lisas, et Narva jaamades biomassi kasutamine on tarbijale kindlasti odavam kui näiteks tuulepargid.