Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lõukoerte asemel tuuakse püünele kuulekad spitsid

    Toimetuses tekkis eile vaidlus, kas Harri Taliga lahkumine ametiühingute juhi kohalt on juhtkirja väärt. Et kas me ei pööra mitte ebaproportsionaalselt palju tähelepanu ühele mitte kuigi olulisele inimesele.

    See diskussioon näitab ilmekalt, kui nõrgad on Eestis praegu ametiühingud. Kindlasti ei ole põhjus ainult Taligas, kuid osaliselt siiski. Samas on kommenteerimist väärt spekulatsioonid, mis puudutavad Taliga võimalikku uut töökohta, riikliku lepitaja ametit.
    Äripäevale näib, et üks kolmikpartneritest, tööandjate keskliit, on siin mängimas rolli, mis võib lõppeda näppulõikamisega.
    Tööandjad lõikavad näppu. Juhul, kui tõesti vastab tõele tööandjate keskliidu soov leida Taligas sobiv, st tüli mitte tekitav riiklik lepitaja, on tööandjate keskliit ületamas oma volitusi, rääkides ja lobistades kõigi ettevõtjate nimel. Kust võtab keskliit, et selline vangerdus on kõige parem?
    Esiteks, kõige parem Eesti ettevõtlusele. Kuigi tuntava siseopositsiooniga maadelnud Taliga oleks ilmselt ühel hetkel niikuinii lahkunud ja järglaseks oleks tulnud ambitsioonikas uue aja ametiühinguliider, on see protsess nüüd kiirenenud.
    Uue, aktiivse, nn tänavakogemusega liidri esilekerkimine ametiühingutes on pehmelt öeldes mõtlemapanev. Vaadelgem vanas
    Euroopas või näiteks isegi Sloveenias toimuvat, kus iga muudatussoovi peale on lipud tänaval ja reformidest ei saagi asja.
    Teiseks, kas ikka on tööandjate keskliidule “mugav” riiklik lepitaja kõige etem töötülide lahendamisel ja võimalike streigiähvarduste leevendamisel?
    Pigem tõstatab ta varem või hiljem ühiskonnas diskussiooni riikliku lepitaja institutsiooni üle üldiselt. Niigi ei ole riikliku lepitaja Henn Pärna ja tema nõuniku, eelmise ametiühinguliidri Raivo Paavo jalajälg ja mõju praegu ülemäära suur.
    Taliga ei segaks. Mõneti meenutab see ametikoht soovoliniku oma, mis sai loodud “linnukese” pärast. Sinna eraldatakse just niipalju raha, et tasalülitada tema tegevus ilma objekti välja surra laskmata.
    Taliga näol valitaks kohale isik, kes ei tekita pinget ja kui ka ei tee tööandjatele just soodsaid otsuseid, siis vähemasti ei sega.
    Toimetus näeb meelehärmiga, et “ei-sega-ja-laseb-otsuseid-langetada”-ametite loomine ning mugavate inimeste ametissenimetamine on Eestis hoogu võtmas.
    Võimuliit ja president eelistavad mugavaid variante. Riigikontrolöri ametiaeg lõpeb märtsis. Võimuliiduga konsulteerinud president on esitamas sellele kohale Tartu ülikooli eksrektorit Alar Karist. Kogu lugupidamise juures ei tundu Karis olevat riigi rahakasutuse revident, “vastik” kuluridadele põhjenduste nõudja. Väheusutav, et võimuliidul temaga eriti raske oleks.
    Järgmisena saab suvel läbi Eesti Panga nõukogu Jaan Männiku ametiaeg. Keskpangas ja muu hulgas ka finantsinspektsioonis efektiivsust taga ajav ning personalimuutusi nõudev Männik on Reformierakonnaga korduvalt rinnutsi seisnud, nii avalikult kui ka suletud uste taga.
    Saab näha, kas president esitab Eesti Panga nõukogu uueks esimeheks mõne peaministri parteile soodsa variandi või mitte. Kuluaarides räägitakse Urmas Varblasest, kes on küll väga hea oma ala asjatundja ja analüütik, kuid kelle sobivus konservatiivse ja enesega rahuloleva organisatsiooni reformijaks on teadmata.
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Tehnoloogiasektori ralli sai Nvidia kukkumisega valusa tagasilöögi
Kahe päeva eest maailma kõige väärtuslikumaks ettevõtteks tõusnud Nvidia aktsia langes neljapäeval -3,5% ning vedas endaga kaasa kogu tehnoloogiasektori, mistõttu Nasdaq kukkus -0,79%. Ka S&P 500 taandus -0,25%, mis tegi indeksi rekordite seeriale lõpu.
Kahe päeva eest maailma kõige väärtuslikumaks ettevõtteks tõusnud Nvidia aktsia langes neljapäeval -3,5% ning vedas endaga kaasa kogu tehnoloogiasektori, mistõttu Nasdaq kukkus -0,79%. Ka S&P 500 taandus -0,25%, mis tegi indeksi rekordite seeriale lõpu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Panga personalijuht: kõigile sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Meditsiinitehnika müüja sai poole konkurendi ostuks loa
Konkurentsiamet andis täna meditsiinitehnikaga tegelevale Hansa Medicalile loa osta üle poole samas valdkonnas tegutsevas ettevõttest Weissmed, mille omanikud tahtsid oma oma investeeringu osaliselt rahaks teha.
Konkurentsiamet andis täna meditsiinitehnikaga tegelevale Hansa Medicalile loa osta üle poole samas valdkonnas tegutsevas ettevõttest Weissmed, mille omanikud tahtsid oma oma investeeringu osaliselt rahaks teha.
Riigikogu andis omavalitsustele maamaksu tõstmiseks vabamad käed
Kohalikud omavalitsused saavad soovi korral ületulevast aastast maamaksu sootuks tempokamalt tõsta ning ka kodualuse maa maksuvabastuse üle ei otsusta edaspidi keskvalitsus.
Kohalikud omavalitsused saavad soovi korral ületulevast aastast maamaksu sootuks tempokamalt tõsta ning ka kodualuse maa maksuvabastuse üle ei otsusta edaspidi keskvalitsus.