• Jaga lugu:

    OECD soovitab Rootsile kõrgemat kinnisvaramaksu

    Nii nagu Eesti peaministrile ei meeldi ka Rootsi peaministrile OECD soovitatud maksumuudatused - eriti kinnisvaramaks, millele Fredrik Reinfeldti sõnul ei ole Rootsi avalikkuse toetust.

    Eile Rootsi majandusest värske analüüsi avalikustanud OECD viitas riskide seas mullistustele Rootsi kinnisvaraturul, milles võib oma osa olla valitsuse maksupoliitikal.
    "Madalad kinnisvaramaksud on aidanud kaasa kinnisvarahindade tõusule. Ehkki see on poliitiliselt raske, tuleks elamud kõrgemalt maksustada, et see enam sarnaneks teist tüüpi varade maksustamisega," kirjutas OECD, pakkudes alternatiivina välja eluasemelaenu intresside maksuvabastuse kaotamise.
    Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt leidis, et need soovitused lähevad liiga kaugele ning sunniksid liiga paljusid rootslasi oma isiklikku eelarvet ümber tegema.
    Kommenteerides ajakirjanikele OECD värsket raportit, ütles Reinfeldt, et valitsuse hinnangul piisab nendest meetmetest, mis kinnisvaraturu jahutamiseks on juba rakendatud. Nagu on olnud piiri kehtestamine, kuhu maani vara väärtusest võib küündida selle vara soetamiseks võetav laen.
    Reinfeldt möönis, et kinnisvaramaks on paljude majandusekspertide "lemmikmaks", kuid et Rootsi avalikkuse toetust sellisele maksule ei ole, vahendas Rootsi majandusleht Dagens Industri.
    Ka raporti tutvustamisel osalenud Rootsi rahandusminister Anders Borg ei toetanud OECD maksuettepanekuid, leides, et see võib kinnisvara hindadele liiga negatiivselt mõjuda.
    “Me tahaksime näha seda, et hinnad kinnisvaraturul pigem paigale jääksid, kui alanema hakkaksid,” ütles Borg.
    Mure kinnisvaraturul toimuva pärast on olnud põhjus, miks Rootsi keskpank pole tahtnud rohkem kärpida baasintressi määra, ehkki majandusprobleemid Euroopas on järjest enam negatiivselt mõjutamas ka Rootsi majandust.
    Rootsi majapidamiste laenud ulatuvad praegu 173%-le kasutada olevast tulust võrreldes 90%ga 1990. aastatel ning keskpank pole tahtnud laenuraha intressikärpega veelgi odavamaks teha.
    Ka OECD hoiatas, et kui töötuse määr riigis kasvab, intressimäärad tõusma või kinnisvara hinnad alanema hakkavad, võivad kinnisvaraturult ja rootslaste kõrgest laenukoormusest johtuda olulised riskid. Eriti olukorras, kus enamus laene on fikseerimata intressiga.
    “Pikka aega kestnud hindade tõus (kinnisvaraturul – toim) kätkeb riski, et hinnad märkimisväärselt alanevad, nagu see on juhtunud paljudes teistes OECD riikides,” nenditakse raportis.
    Riskikoht on ka Rootsi suur pangandussektor, mille varad ületavad riigi SKP enam kui 400%. Lisaks kapitalinõuete tõstmisele ja riskikaalude ülevaatamisele, mida OECD heaks kiitis, on põhjust pankade finantseerimise seisukohast värske hinnang anda ka valuutaturu riskdele.
    Risk on ka Rootsi kõrge tööpuudus, mis ei ole kriisi taandudes alanenud ja on eriti noorte seas hoopis tõusnud. OECD prognoosi järgi saab tööpuudus tuleval aastal 7,9% tasemel tipust läbi. Ühe meetmena tööpuuduse vähendamiseks soovitas OECD Rootsil üle vaadata kollektiivlepingutega kõrgeks läinud miinimumpalgad.
    Samas ei ole kahtlust, et Rootsi majandusel on muu Euroopaga võrreldes viimastel aastatel suhteliselt hästi läinud. Ka oma värskes prognoosis jääb OECD oluliselt optimistlikumaks kui mitu Rootsi kodumaist analüütikut. Kui Rootsi ettevõtjaid koondava organisatsiooni Svenskt Näringsliv eile avalikustatud konjunktuuriprognoosis ennustatakse sügisel alanud tööstuse vähikäigu jätku ning majanduskasvu aeglustumist tuleval aastal vaid 0,3%, siis OECD prognoosis tuleval aastal Rootsile 1,9% suurust SKP kasvu, mis 2014. aastal kiireneb 3%-le.
    Kui aga kui inflatsioonisurve ja majandusaktiivsuse alanemine kestab kauem või on arvatust suurem, on Rootsis nii valitsusel kui ka keskpangal ruumi majandust ergutada. Ja seda soovitab OECD teha.
    Täna hommikul annab Rootsi keskpank teada intressiotsuse. Agentuuri Bloomberg küsitletud 16 analüütikust prognoosisid kõik ühe erandiga, et Rootsi keskpank täna enim jälgitud baasintressi määra vähemalt 0,25 protsendipunkti võrra kärbib. Nordea panga analüütiku Annika Winsthi hinnangul järgneb sellele veebruaris veel teinegi kärbe.
    Borg möönis eile, et tänu riigi rahanduse tugevale seisule on vajadusel võimalik majandust stimuleerida. Ent osa püssirohtu tuleb tallele jätta.
    “Meil on ruumi tegutseda, kuid on ka põhjust ettevaatlikuks jääda,” ütles Borg, pidades silmas, et kui kriis jääb arvatust pikemaks, võib tekkida vajadus majandust ergutada ka 2015. ja 2016. aastal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Juhtimine avalikus sektoris meenutab absurdiklassikat
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturud lõpetasid börsinädala langusega
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Täna saab viimast päeva teisest pensionisambast lahkumisest loobuda Seni on avalduse tagasi võtnud ligi 4000 inimest
Täna on viimane päev, mil aasta algul teisest pensionisambast lahkuda otsustanud inimestel on võimalus lahkumise avaldus tagasi võtta. Praeguseks on seda teinud ligi 4000 inimest, teatas rahandusministeerium.
Täna on viimane päev, mil aasta algul teisest pensionisambast lahkuda otsustanud inimestel on võimalus lahkumise avaldus tagasi võtta. Praeguseks on seda teinud ligi 4000 inimest, teatas rahandusministeerium.
Kaks tehast Eestis saavad uue omaniku
Soome elektriseadmete tootja Ensto müüb poole ettevõttest prantslastele, Eestis saavad uue omaniku Ensto Buildingu tehased Keilas ja Paides.
Soome elektriseadmete tootja Ensto müüb poole ettevõttest prantslastele, Eestis saavad uue omaniku Ensto Buildingu tehased Keilas ja Paides.