Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vene raha pole vaja karta: see toob meile tööd ja makse
Äripäev rõõmustab Vene raha huvi üle Eesti toiduainetööstuse vastu, millest räägib tänane kaanelugu.
Märkame samas, et oleme harjunud juba hea meelega vastu võtma Venemaa turiste, kuid Vene investoritesse suhtub Eesti laiem avalikkus, sealhulgas poliitikud, endiselt umbusuga. Sealt piiratud demokraatiaga riigist tulevat raha peetakse kahtlaseks, tema motivatsiooni ning ambitsiooni ohuks meie iseseisvusele.
Toimetuse arvates pole põhjust Vene raha suhtes paranoiline olla. Jah, päris suur osa Vene rahast tuleb Küprose ja teiste riikide kaudu peidetud omanikelt, kuid selle taga on siiski majanduslik mõtlemine.
Mõnel juhul ostetakse Eestisse investeerides koht euroliidu lauda ehk turule, teisel juhul vähendatakse kodumaa riske ja tuuakse osa rahast mujale teenima.
Jah, on muidugi ka Vene riiklikku raha, mis võib Kremli tahtel käituda, kuid see ei ole põhjus kõigisse Vene investoritesse umbusuga suhtuda. Pakuvad nad siin ju tööd ja maksavad makse. Üsnagi ilmekas näide on Äripäeva mulluse palgamaksjate TOPi võitja, ligi saja töötajaga Vene kapitalile kuuluv AS Tarcona, kus keskmine töötasu üle 4000 euro.
Toimetus ootab pikisilmi, millal lõpuks sõlmitakse maksuleping Venemaaga. Ehk õnnestub see pärast piirilepingut, mille üle on taas läbirääkimised käimas.
Avame taas elamisloaäri. Samuti võiksime elamislubade äri taas avada, meelitades riiki reaalseid Vene investeeringuid teiste riikidega sarnaselt. Meenutame, et elamisluba reaalse investeeringu eest on ELis tavaline ja aastataguse skandaali tõttu pole põhjust nüüd last ehk ideed ennast pesuveega alla lasta. Erinevalt Lätist puuduvad Eestis Vene riskiinvestorid, seetõttu tuleks mõelda, kuidas end neile atraktiivsemaks teha.
Öeldakse, et kapitalil pole rahvust, kuid kapitalistil on. Seda nägime möödunud kriisi ajal, kui Rootsi pangad tõmbasid Eestist raha välja. Kuigi sõnades olime neile koduturg, jäime reaalsuses ikka imelikuks terra incognita’ks, kust tuleb ohu korral koju tagasi minna. Eks sarnane suhtumine on kõigil välisinvestoritel. Olenemata päritoluriigist. Pole vahet, kas tegemist USA, Rootsi, Soome või Venemaa investoriga. Sellega tuleb meil lihtsalt leppida.