EL ootab Islandilt selgust

"See on  meie kõigi huvides, et otsus ei jää teadmata ajaks viibima," ütles ELi laienemisvolinik Stefan Füle eile pärast kohtumist Islandi välisministri Gunnar Bragi Sveinssoniga.

Island esitas taotluse ELiga liitumiseks 2009. aastal, kui riik oli finantssektori krahhi järel suurtes majandusraskustes. Tänavu jaanuaris kõnelused peatati. Islandi uus valitsus, mis astus ametisse pärast aprillikuist võitu valmistel, ei ole veel määranud referendumi kuupäeva kõneluste jätkamise otsustamiseks.

"Nii demokraatia toimibki," ütles Sveinsson, märkides, et tema partei valimislubadus oli Island Euroopa Liidust väljas hoida. "Meil tuleb mitmed asjad läbi arutada. Referendumi kuupäeva osas pole veel midagi otsustatud," ütles ta.

Island on tihedalt seotud ELi ühisturuga ning Schengeni viisavaba ruumi riik. Füle sõnul jätkub ELi ja Islandi vahel nn priviligeeritud partnerlus.

Uue valitsuse esmased ülesanded on majanduskasvu tugevdamine ja kapitalipiirangute kaotamine, mis on jõus olnud 2008. a pangakrahhist saadik. Valimisvõit kindlustati lubadusega kärpida makse ja leevendada majapidamiste laenukoormat. Peaminister Sigmundur David Gunnlaugsson lubas viimase osas konkreetsete ettepanekutega välja tulla veel suve jooksul.

Kapitalipiirangute tõttu on välismaalastel Islandil "kinni" varasid ca 8 mld dollari väärtuses. Oma lubaduste rahastamiseks ja surve leevendamiseks Islandi kroonile tahab Islandi valitsus pankrotistunud pankade kreeditoride nõudeid ca 3,6 mld dollari ulatuses maha kanda.