Sirje Rank • 7. mai 2013 kell 5:18

Island ei kiirusta euroliidu rüppe

Neli aastat pärast seda, kui islandlased tänaval potte ja panne kolistades saareriigi majanduskrahhi tüürinud valitsuse tagasi astuma sundisid, on samad parteid jälle valitsust moodustamas.

Ilmselt on nüüd kriips peal ka Islandi liitumisel Euroopa Liiduga, millest ülemaailmses finantskriisis esimeste seas rängalt kannatanud riigis stabiliseerivat mõju loodeti.

2010. a liitumiskõnelusi alustanud vasakpoolsed valitsusparteid, mis Islandi majanduse krahhist uuesti kasvule aitasid, kaotasid aprilli lõpus toimunud valimistel suurelt.

Läinud nädalal sai Islandi presidendilt mandaadi uue valitsuse moodustamiseks tsentristliku Progressipartei juht Sigmundur David Gunnlaugsson.

Koos ja vaheldumisi parempoolse Iseseisvusparteiga, mille eelmine juht Geir H. Haarde majanduse väärjuhtimise eest kohtusse anti, on Progressipartei Islandi iseseisvumisest saadik (1944. a) enamuse ajast võimul olnud. Koos Iseseisvusparteiga korraldati ka pangandusturu dereguleerimist, mis päädis 2008. aasta sügsisel Islandi kolme suurima panga kollapsiga. Nüüd kombatakse taas ühise koalitsiooni võimalust.

Progressipartei ahvatles valijaid lubadusega leevendada eluasemelaenude taaka vähemalt viiendiku võrra. Islandlased on pankadele võlgu ligi 1,43 triljonit krooni ehk 12,3 miljardit dollarit ning enam kui 80% eluasemelaenudest on inflatsiooniga indekseeritud. See on eriti koormav oludes, kus Islandi kroon kriisis järsult nõrgenes. Viimasel neljal aastal on keskmine hinnatõusutempo olnud seitse protsenti.

Laenukergendust lubab Gunnlaugsson islandlastele pankrotistunud pankade kreeditoride kroonivarade arvelt. Nii suuri kaotusi kui Küprosel kreeditoridel ilmselt karta ei tule, on Gunnlaugsson lubanud. Investorid võivad sellest hoolimata riigist ära pöörata, hoiatab Danske Banki analüütik Lars Christensen.

Progressipartei oli peavoolu parteidest ühtlasi ainus, mis ei toetanud brittidele ja hollandlastele Islandi Landsbanki internetipangas Icesave kaotatud säästude kompenseerimist. Selle aasta jaanuaris sai Island selles osas ka kohtus õiguse, säästes maksumaksjatele 2,6 miljardit dollarit.

Valimistel enim hääli saanud Bjarni Benediktssoni juhitud Iseseisvuspartei peamisi lubadusi on tarbijate ja ettevõtete maksukoorma kergendamine.

Koos said Progressi- ja Iseseisvuspartei 51,1% häältest. Riigi krahhist jalule aidanud Islandi esimene vasakpoolne valitsus, mille moodustasid sotsiaaldemokraadid ja vasakpoolne roheliste partei, kogus vaid 23,8% häältest. Parlamenti pääsesid ka piraadid ning uus ELi meelne partei Helge Tulevik.

Lahkuvat valitsust on tunnustanud IMF ja reitinguagentuurid, kuid islandlaste jaoks on majanduse toibumise tempo liiga aeglane. Pärast seda, kui Islandi IMFi abiprogrammi alt 2011. a augustis välja sai, kasvas majandus mullu 1,6% ning tänavu prognoosib IMF kasvu 1,9%. Töötus on alanenud 5,8%-le. Suur osa Euroopast võiks selle üle kadedust tunda, kuid islandlaste jaoks pole elujärg piisavalt kiiresti paranenud.

Majanduses tervikuna on suurimaks lahendamata probleemiks veel jätkuvalt jõus piirangud kapitali vabale liikumisele, mis kehtestati ajutiselt 2008. aastal ning mille tõttu on välisinvestoritel riigis kinni ca 8 mld dollarit (võrdluseks on riigi SKP suurus 14,4 mld dollarit). Samas on kahtlane, kas 320 000 elanikuga Islandi kroon enam omal jõul toime tulebki. Kriisi ajal on see väga suurelt kõikunud, odavnedes euro suhtes 80%. Kaalutud on üleminekut eurole või isegi Kanada dollarile. Ent viimaste küsitluste järgi on aga euroga liitumise vastu 58,5%, poolt 25% ning 16,5% ei oska seisukohta võtta, kirjutas Wall Street Journal.

Nii Progressipartei kui Iseseisvuspartei on vastu liitumiskõneluste jätkamisele Euroopa Liiduga. Islandlaste õhinat on jahutanud inetu ja terav vastasseis Suurbritannia ja Hollandiga vaidluses Icesave'i hoiuste kompenseerimise üle. Samuti Küprose abipaketi sünnilugu, kus väikeriiki koheldi silmnähtavalt karmilt.

Läinud kuul antud intervjuus ütles Gunnlaugsson ajalehele Wall Street Journal, et tihedam integratsioon ajaloolises languses Euroopa Liiduga ei ole Islandi jaoks tingimata parim lahendus. Pigem tuleb suhteid arendada kasvava majandusega riikidega Aasias ja mujal maailmas. Islandi ja Euroopa majanduskriis on aga õpetanud seda, kui oluline on ise oma saatust kontrollida.

Lisaks kardab Island ELi piiranguid oma kalandussektorile, mille arvele langeb 40% riigi ekspordist. 

Tihedamaid majandussidemeid on Island praegu arendamas hoopis Hiinaga - aprillis sai Islandist esimene Euroopa riik, mis sõlmis Hiinaga vabakaubanduslepingu.

Hiinat huvitab Islandi energeetika ning naftaleiukohtade uurimine, Islandi jaoks oli väga tähtis tollide kadumine kalatoodete ekspordile Hiina turule. Kahepoolselt on arutatud isegi Islandi lähistelt kulgeva meretee kasutuselevõttu, mida kliima soojenemine on võimalikuks teinud ning mis vähendaks Hiina laevade jaoks transpordiaega 40%. See võiks tähendada Islandile uue sadama ja sellega seoses uute töökohtade loomist.

Hetkel kuum