Sirje Rank • 24. september 2013 • 4 min
Jaga lugu:

Euroopale veel neli aastat Merkelit

Hispaanlased ja kreeklased võivad Angela Merkeli kriisirohtu taunida, kuid Saksa valija arvas teisiti – vaid viis kohta jäi puudu, et Merkeli konservatiivne partei CDU/CSU saanuks parlamendi alamkojas absoluutse enamuse.

“See oli supertulemus,” kiitis Merkel.

Niisamuti tuli Prantsusmaa presidendipalees, kus vaikselt oli loodetud edu Merkeli vastastele, tunnistada Merkeli positsioonide tugevnemist.

“Francois Hollande’il on soovitav tähele panna Angela Merkeli võitu ja sellest johtuvaid õppetunde,” kirjutas eile Pransusmaa konservatiivne päevaleht Le Figaro. “Märgata mudeli edu, millest ka Prantsusmaa võiks lasta end inspireerida.”

Leht märgib, et Euroopa probleemide ületamiseks on oluline, et Prantsusmaa ja Saksamaa “mootor” jälle vedama hakkaks.

Ent ka Saksamaa ise vajab reforme, et mitte uuesti “Euroopa haigeks meheks” muutuda nagu aastatuhande algul.

Angela Merkeli esmane ülesanne on leida uus koalitsioonipartner Vabade Demokraatide asemele, kes esimest korda 1949. aastast valimiskünnist ei ületanud.

Eile oli Merkelil esimene kohtumine sotsiaaldemokraatidega (SPD), kuid välistatud pole ka liit rohelistega. “Me oleme kõnelusteks avatud,” ütles Merkel eile CDU peakorteris. “Saksamaa vajab stabiilset valitsust,” vahendas agentuur Bloomberg.

Kõige tõenäolisemaks peetakse suure koalitsiooni sündi SPDga, mis tõotab pikki ja keerulisi läbirääkimisi. Muu hulgas võib neist uut hingamist saada Euroopa poolsurnud finantstehingute maksu idee, millele SPD on lubanud tugevat toetust.

SPD-le pole koalitsiooni minek aga lihtne, kuna Merkeli esimesest ametiajast 2005–2009 on parteil valus kogemus. Esimesele suurele koalitsioonile järgnenud valimistel saadi sõjajärgse aja halvim tulemus, millest pole senini toibutud.

Parteidel tuleb leida keerulisi kompromisse. Merkel on SPD jõukamate inimeste kõrgema maksustamise plaani nimetanud majandusele mürgiks. Lahkhelid on ka miinimumpalga osas, kus SPD on soovinud üleriigilist palgamiinimumi, Merkel eelistanud jätta miinimumpalk eri majandusvaldkondade tööandjate ja ametiühingute otsustada.

Eri meelt on SPD ja CDU ka põhimõttelistes küsimustes euroala võlakriisi lahendamiseks, ehkki de facto on SPD parlamendis olnud Merkeli liitlane juba mõnda aega. Just opositsiooni häältega on hulk euroala kriistõrje meetmed Saksamaa parlamendis toetuse saanud. Merkel ei jaga samas SPD hoiakut, et mingil määral tuleb euroalal võlgade eest ühiselt vastutada. Kogu valimiskampaania vältel rõhutas ta, et ainult abi saavatelt riikidelt reforme nõudes suudab Euroopa oma konkurentsivõime taastada.

“Euroopa poliitika orientatsioonis ei muutu midagi,” kinnitas Merkel eile.

Merkelil tuleb siiski arvestada 4,7%se toetusega uuele eurovastasele parteile.Ehk saab Briti peaminister David Cameron siit toetust oma algatusele vaadata kriitiliselt üle Brüsselile antud volitused. Merkel on vihjamisi öelnud, et ehk tuleb ­Euroopa Liidul midagi liikmesriikidele tagasi anda.

SPD kantslerikandidaat Peer Steinbrück kritiseeris valimiskampaanias Merkelit korduvalt liiga alalhoidliku poliitika pärast. Merkel pole välja tulnud julgete algatustega ei Euroopa tasandil ega kodus, mis oleksid võrreldavad kantsler Helmut Kohli ajal käivitatud ühisraha ja Saksamaa taasühendamisega või Merkeli eelkäija Gerhard Schröderi majandusreformidega.

“Kõik tema eelkäijad läksid mingil hetkel täispangale välja,” ütles Steinbrück ühel kampaaniaüritusel. Merkel seni mitte. Ja just sellist alalhoidlikkust ja stabiilsust eelistasid Saksa valijad.

Saksa tööstus ootab muredele lahendust

Saksamaa ettevõtjad ootavad, et kantsler Angela Merkel pöörab kolmandal ametiajal rohkem tähelepanu Saksamaa enda majanduse vajadustele.Esikohal on elektrienergia hind, mille on üles ajanud Saksamaa liiga helde taastuvenergia­tasude süsteem ning otsus tuumaenergiast üldse loobuda.Tagajärjeks on, et sakslased maksavad kWh eest euroala keskmisega võrreldes 30% kõrgemat hinda. Kui siia lisada veel USA kildagaasi buumi mõjud, on Saksa ettevõtjate konkurentsi­võime oluliselt kannatanud.Just taastuvenergiatasude süsteemi reformi on Merkel lubanud esimesena ette võtta.Saksamaa majandusuuringute instituudi DIW värske raport viitab aga Saksamaa transpordi infrastruktuuri kroonilisele alarahastamisele, mis samuti võib hakata pidurdama Saksamaa majanduskasvu. Raporti järgi tuleks igal aastal täiendavalt investeerida vähemalt 6,5 miljardit eurot. Saksamaa parlamendile esitatud analüüsi järgi on näiteks 14% maanteesildadest ohtlikus olukorras.Lisaks viitavad Saksa ettevõtjad puudustele haridussüsteemis, mis ei suuda ettevõtjatele tagada piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu. Aastaks 2025 on oskustööliste defitsiit 4 miljonit, hindab analüüsifirma McKinsey. Reforme vajavad Saksamaa tööturu seadused, kus näiteks koondamistingimused on OECD mõõdikute järgi arenenud riikide hulgas ühed kõige jäigemad.“Kui me reforme ei jätka, saab meist viie kuni 10 aasta perspektiivis uuesti Euroopa haige mees,” ütles Euroopa Keskpanga juhatuse liige Jörg Asmussen augusti lõpus peetud ettekandes.Angela Merkel on nautinud oma eelkäija, sotsiaaldemokraatide kantsleri Gerhard Schröderi reformide vilju.“Need reformid muutsid meie majanduse tugevamaks ja tänu sellele tulime finantskriisist teistega võrreldes paremini läbi,” tsiteeris Schröderit agentuur Bloomberg. “Praegu teeb mulle aga muret see, et sealt edasi pole enam peaaegu midagi toimunud.”

 

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt