Kui Soome ja Rootsi palgakasvu pidurdumine muudab sealsed ettevõtjad eksporditurul konkurentsivõimelisemaks, siis Eestis jätkab palk Swedbanki andmeil tootlikkusest kiiremat kasvu.
Panga peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul ületab palgakasv tootlikkust Eestis 2011. aasta I kvartalist saadik. Ehkki palkadega koos kasvab ka majanduskasvu panustav tarbimisvõime, ei kaalu kiire kasv riske üle. "Samas ei kaalu tarbimisvõime kasv üles Eestis palgakasvu kiirenemist üle tootlikkuse kasvu, mis seab ohtu ettevõtete kasumid, survestab hindasid, eriti teenuste sektoris ning võib vähendada meie ekspordi kulupõhist konkurentsivõimet," kommenteeris Mertsina.
Swedbanki andmeil kiireneb palgakasv ka Lätis ja Leedus, samas kui Soomes ja Rootsis on palgakasv viimasel neljal kvartalil aeglustunud. Soome ja Rootsi ekspordi kasvu on nõrga välisnõudluse kõrval pidurdanud just kõrged tootmiskulud. "Tööjõu ühikukulude kasvu aeglustumine aitab parandada nende riikide kulupõhist konkurentsivõimet välisturgudel," selgitas Mertsina.
Palgakasv Eestis ületas tarbijahindade kasvutempo juba ülemöödunud aasta keskel, kusjuures palgakasv kiireneb tarbijahindade kasvu aeglustumise foonil. "Sellega suureneb reaalpalk, mis toetab omakorda eratarbimiskulutuste ja samuti jaekaubanduse kasvu," selgitas Mertsina. Mõlemad kasvasid selle aasta I poolaastal 5%. "Ühesõnaga majanduskasv nihkub rohkem tarbimisele. Käesoleval aastal panustabki majanduskasvu kõige enam eratarbimine, kusjuures selle panus peaks suurenema ka eesoleval paaril aastal."
Artikkel jätkub pärast reklaami
TASUB TEADA
Kui eelmisel aastal suurenes netopalk brutopalgast aeglasemalt, siis käesoleva aasta alguses on peamiselt vähendatud töötuskindlustusmakse tõttu netopalga kasv ületanud brutopalga kasvu - selle aasta I poolaasta kasvud vastavalt 7,6% ja 7,4%.
Rahvamajanduse arvepidamise andmetel kasvas kogumajanduse palgafond käesoleva aasta I poolaasta jooksul 7,7%.
Viimase 4 aasta jooksul on kogumajanduse palgafondis kasvanud töötleva tööstuse, mäetööstuse, põllumajanduse ja metsamajanduse, transpordi ja IKT sektori brutopalga kogusumma osakaal. Osakaal on langenud avalikus halduses, hariduses, tervishoius, hulgi- ja jaekaubanduses ning finantssektoris.
Kui üldiselt on tegevusalade brutopalga kogusumma osakaal kasvanud või langenud koos töötaja kohta töötatud tundide arvu muutusega, siis näiteks avalikus halduses ja tervishoius on brutopalga kogusumma osakaal langenud vaatamata töötatud tundide arvu kasvule.
Põllumajanduse ning transpordisektori brutopalga kogusumma on aga kasvanud vaatamata töötaja kohta töötatud tundide arvu vähenemisele. Nende tegevusalade tunnitootlikkus on selle aasta esimesel poolaastal vähenenud.
Allikas: Swedbank
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!