Kreeka parlament kinnitas nädalavahetusel uued maksud, millest loodetakse täiendavat maksutulu 2,3 miljardit eurot ning mis on osa tingimustest, et väljamaksed Kreeka abilaenust jätkuksid.
„Maksuseadus on … eeltingimus, et me järgmise laenuosa kätte saaksime,“ ütles Kreeka rahandusminister Yannis Stournaras, vahendas agentuur Bloomberg.
Detsembris jõudsid euroala rahandusministrid kokkuleppele Kreekale 49,1 miljardi euro välja maksmises. Sellest 34,3 miljonit eurot maksti välja kohe, ülejäänu kättesaamiseks tuleb Kreekal täita täiendavad tingimused.
Kreeka rahandusministri sõnul laiendavad maksumuudatused oluliselt maksubaasi ning kaasavad süsteemi ka need, keda seni on vähem maksustatud.
Kokku on paketis 24 maksumuudatust, sh maksuastmete vähendamine kaheksalt kolmele. Kõrgeim maksumäär neile, kelle tulu on aastas üle 42 000 euro, on 42%.
Ettevõtte tulumaks alaneb 40 protsendilt 32,8%-le ning 1. juulist hakkab Kreeka aktsiatele kehtima 20%ne kapitalitulu maks.
Muudatustega suureneb ettevõtete ja üksikisikust ettevõtjate maksukoormus, kergemaks läheb töötajatel ja pensionäridel. Järgmised maksuseadused, mis sisaldavad meetmeid maksudest kõrvalehoidmise vastu, jõuavad parlamenti mais, ütles Stournaras.
Seotud lood
Kuuendat aastat majanduslanguses Kreekas kerkis töötuse määr mullu oktoobris uuele rekordile.
Kreeka aktsiatururalli, mis on viinud ASE indeksi 16 kuu kõrgemale tasemele, võib leida lõpu, kuna Kreeka plaanib kehtestada tulumaksu aktsiatest saadud kasumitele, et vähendada eelarvepuudujääki.
Esmaspäeval kohtunud euroala rahandusministrid kiitsid heaks 9,2 miljardi euro suuruse laenuosa väljamakse Kreekale, millest 7,2 miljardit eurot läheb Kreeka pankade rekapitaliseerimiseks ja 2 miljardit eurot valitsuse eelarvevajaduste katteks, vahendas agentuur Bloomberg.
Rahvusvaheline Valuutafond hoiatas, et Kreeka reformikava elluviimine on seotud ikka alles suurte riskidega ning et riik vajab teistelt Euroopa riikidelt lisaraha ning uut võlakergendust.
Ükski hooneomanik ei soovi keset talve seista silmitsi olukordadega, kus maja kommunaalkulud on paisunud ootamatult suureks või küttesüsteem lakkab hoopis töötamast. Eesti ilm on väga muutlik, eriti sügisperiood öökülmade ja hoogsadudega. Seega tuleb hooned varakult kütteperioodiks ette valmistada ning tegeleda ennetavalt
küttesüsteemide hooldusega.
Enimloetud
3
Ettevõtjad ei leia ka ise üksmeelt
Hetkel kuum
Ettevõtjad ei leia ka ise üksmeelt
Tagasi Äripäeva esilehele