Tartu õlle saladus: kohalik õlleoder

Uus tehnoloogia võimaldab linnaste ehk idandatud odra kõrval kasutada ka linnastamata õlleotra, sõltuvalt viljasordist võib kodumaise õlleodra osa ulatuda kuni 10 protsendini.

"Õlleodra kasutamine parandab vahu omadusi ja õlle stabiilsust," põhjendas A. Le Coqi juhataja Tarmo Noop, miks nad võtsid selle aasta alguses kasutusele täiendatud tehnoloogia. "Kui praegu on õlle säilivusaeg pool aastat, siis tulevikus tahame tänu uuele tehnoloogiale tõsta kõikide õllede säilivusaja aastani." Tehnoloogia juurutamist alustati kangetest õlledest, esimesed laarid on valmis ja villitud ning uudse tehnoloogiaga valminud õlu jõuab peagi poelettidele.

A. Le Coq investeeris uude tehnoloogiasse umbes 150 000 eurot. Aastas vajab Tartu õlletehas umbes 800 tonni õlleotra, millele on esitatud väga kõrged kvaliteedinõuded, eriti valgusisaldusele ja tera suurusele. Kodumaise õlleodra tarnijateks on AS Baltic Agro ja TÜH Kevili Põllumajandusühistu. Linnaseid vajab A. Le Coq aastas umbes 8000 tonni, suurem osa linnastest ostetakse Leedust ja veidi ka Soomest.

"Õlleoder on küll umbes kaks korda odavam kui odralinnased, aga kuna õlleotra kulub tehnoloogiliselt ka kaks korda rohkem, siis ei ole tegu oluliselt odavama toormega," vastas Noop küsimusele, kas õlle omahind langeb.

Noop möönis, et loomulikult on teatud emotsionaalne küsimus ka selles, et tegu on Eesti põllumeeste kasvatatud teraviljaga. "Seni on põllumehed müünud õlleotra välismaal asuvatesse linnasetehastesse, kust see linnaste kujul meile ringiga tagasi tuleb," lausus Noop. "Mina küll väga tervitaksin, kui keegi põllumeestest paneks Eestis püsti linnasetootmise. Linnaste tootmine on ju õlleodra vääristamine ja sellest võiksid odrakasvatajad olla huvitatud. Meie oleksime kindlasti kodumaiste linnaste suured tarbijad."

Teraviljakasvatajaid ühendava Kevili Põllumajandusühistu nõukogu esimees, Uuetoa talu peremees Jaak Läänemets ütles, et nemad kohe kindlasti linnasetehast rajama ei hakka. "Linnased on rohkem ikka õlletootjate bisnis ja nende jaoks on tähtis, et oleks tagatud ja kontrollitud kvaliteet," lausus ta. "Ilma õlletööstuse osaluseta ei ole vist võimalik linnasetehast ikkagi teha." Kevili müüb suurema osa varutavast õlleodrast Peterburis asuvasse linnasetehasesse.

Baltic Agro arendusdirektori Margus Ameerikase kinnitusel algas neil koostöö A. Le Coqiga selle aasta algul. Koostöö eelduseks oli aga umbes ühe miljoni eurone investeering, kui Baltic Agro pani mullu Väike-Maarjasse püsti kolm teraviljapunkrit. "Kuna meil on nüüd Väike-Maarjas head hoiutingimused, saame tagada õlleodrale ühtse ning stabiilse kvaliteedi," rääkis Ameerikas. "Nii nagu õlletehas küsib, saame neile tarnida vajaliku koguse õlleotra."

Ameerikase sõnul on nad mitu aastat ärgitanud põllumehi õlleotra kasvatama, müües neile spetsiaalset seemet. "Oleme põllumeestega sõlminud lepingud, et sõltumata söödaodra hinna kõikumisest börsil maksame neile õlleodra tonni eest 10 eurot rohkem," kinnitas Ameerikas. "Praegused õlleodra sordid annavad sama suurt saaki kui söödaoder. Kui õlleodra kvaliteet tööstusele ei sobi, läheb vili söödaks." Ameerikase andmeil kõigub söödaodra tonni turuhind börsil 200 ja 250 euro vahel.