Jurist: eraparklas saadud trahvi võib jätta tasumata

“Kuigi eraparklas kojamehe vahele paigutatav leppetrahv on sarnane avalikul parkimisalal rikkumise eest määratava viivistasuga, ei ole siiski tegemist täitedokumendiga. Teiste sõnadega ei pea selle dokumendi eest enne tasuma, kui eraõiguslike poolte vahel sõlmitud lepingu rikkumisele on andnud hinnangu kohus, ning alles seejärel muutub kohtuotsus täitedokumendiks.”

Juhid nõuavad trahvi tühistamist. Äripäevale on teada mitu juhtumit, kus autojuhid, kes said eraparklas trahvi, ei pööra sellele mingit tähelepanu, sest on nimetatud juriidilisest nüansist teadlikud. On teada ka juhtumid, kui autoomanik pöördub pärast trahvi saamist parkimisfirma kontorisse nõudega trahv tühistada. Äripäeva allikas kinnitab, et erafirmad on nõus tegema mööndusi, eelistades mitte kohtusse pöörduda.

“Kindlasti ei saa pidada õigeks olukorda, kus eraparklas parkimisteenust pakkuv juriidiline isik kas lukustab parkija ratta näiteks väidetavate varasemate rikkumiste eest või pärast sõnumi saatmist saadab parkimisteenust pakkuv era-

firma SMS-i saatnud isikule korralduse tasuda varasemad leppetrahvid,” selgitab Eiche olukorda parkimisvõlgnikega. “Nagu ma varasemalt juba ütlesin, on eraparklas parkimine kahe eraisiku vaheline leping ning viimane parkija ei pruugi olla eelmine rikkuja. Veel enam – parkija ei pruugi olla mootorsõiduki omanik.”

Kui erafirma saadab isikule SMSi, milles ütleb, et isik on jätnud kunagi parkimise eest tasumata, või kui auto kojamehe alla on pandud leppetrahv justkui minevikus sooritatud rikkumise eest, soovitab jurist Indrek Eiche neile mitte reageerida.

Parklafirmade esindajaid pahandab selline lähenemine. “Enamikus parklates on meil juba piisavalt videokaameraid. Salvestustelt on näha, kuidas presidendi vastuvõttudel käiv ja ennast Eesti eliidiks pidavaks inimesed tegelevad meie parklates sõna otsese mõttes vargusega, sest peavad ennast juriidiliselt kirjaoskajaks,” kommenteerib teemat OÜ Citypark Eesti juhatuse liige Margus Risti. “Väärikus on kadunud. Paistab, et on välja kujunenud selline loogika: kuna parkla omanik ei suuda parkimistingimuste rikkujat kindlaks teha, siis eramaal parkimise eest maksta ei ole vaja – parkimistasu küsida on ebaseaduslik ja esitatud leppetrahv on ebaseaduslik.”

“Loodetavasti on võimalik kutsuda kodanikke üles täitma seadust ja austama eramaa omaniku seatud parkimistingimusi,” lisas Risti. “Ning muu hulgas tasuma ausalt võõra vara kasutamise eest isiklikul eesmärgil.”

EuroPark Estonia OÜ teatas oma kommentaaris, et trahvid on nende jaoks äärmine abinõu, mida rakendatakse parkimistingimuste rikkumise korral, et tagada inimeste valmisolek parkimise eest maksta ning seaduskuulekatele klientidele vabade parkimiskohtade olemasolu.