Läti rahandusministri telefon on tumm – miks?

Läti majanduse kiiresti jalule aidanud kriisirohi annab tulemust vaid teatud tingimustel, millele euroala raskustes riikidest vastab ehk üksi Iirimaa.

Seevastu Kreeka rahandusminister oma Läti kolleegile pidevalt ei helista, et nõu küsida.

„See, mis me tegime, ei ole retsept taolise riigi jaoks nagu Kreeka,“ rääkis täna Tallinnas Läti keskpanga rahapoliitika osakonna asedirektor Martinš Bitans.

Läti tõestas küll ära, et kärpides on võimalik majandus kasvule saada, ehkki teooria kõlab äraspidiselt ning seda omal ajal eest vedanud akadeemikud konverentsikutsed tagasi lükkavad. Üks-üheselt Läti kogemust aga teistesse riikidesse kopeerida ei anna.

Läti edu tegi võimalikuks mitu asjaolu. Esmalt oli Läti valitsus täielikult minetanud turgude usalduse. Olukorras, kus riigi võlatase oli kõigest 36,7% SKPst, ei olnud riigil enam võimalik turult mõistliku hinnaga laenu saada – intressimäärad viskusid 12%-le. Nii oli ruumi turge positiivselt rabada.

IMFi ja ELi abiprogrammi raames tegi Läti reformid ja kärped kiiresti, sest vastasel juhul oleks riik ilma jäänud ka sellest rahast ning korrektsioon olnuks veelgi järsem. Euroopas – nagu äsja viitas IMF – kipub maad võtma reformiväsimus.

Avaliku sektori kulude kokkutõmbamine on aga vaid üks element. Oluline on, et ka muu majandus on võimeline kiiresti kohanduma. Eelkõige on siin määrav paindlik tööturg ja see oli Lätis olemas. Niisama oluline on aktiivne kaubavahetus muu maailmaga, mis tegi palkade alanedes ekspordist majanduse kasvuveduri.

Sarnased tingimused ja eeldused on euroala raskustes riikidest Läti keskpanga analüüsi järgi vaid Iirimaal.

Seevastu Kreekas on tööturg väga jäik ning väliskaubanduse maht liiga väike, et Lätile sarnaseid tulemusi anda. Ka ei ole rahaturge võimalik veenda, et riik oma võlataagaga niipea omal jõul toime tuleb. Väike ekspordi osakaal ja jäik tööturg on probleemiks ka Itaalias, Hispaanias ja Portugalis. Samuti pole turud eelkõige suuremate riikide puhul Lätiga võrreldaval moel usaldust kaotanud ega laenuintresse lakke löönud. Nii ei ole neid võimalik ka Läti moel positiivselt rabada, mis laenuintresside järsust alanemisest olulise efekti annaks.

Kõik see ei tähenda, et Euroopa praegune kriisirohi on vale, sest paremat alternatiivi ei ole, märkis Bitans. 

Mis puudutab Läti enda õppetundi kriisis, siis jäi Bitans poliitikute õpivõime osas skeptiliseks. „Ma ei panusta eriti sellele, et järgmised valitsused on alalhoidlikumad kui eelmised,“ ütles Bitans, kiites euroalal karmistunud eelarvedistsipliini reegleid. „Ma usun nendesse rohkem kui poliitikute võimesse vigadest õppida,“ ütles Bitans. Reeglitest veelgi tähtsam on aga turgude distsiplineeriv toime.

Uue buumi potentsiaali Lätis näeb Bitans alles 20 aasta pärast.