• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 5000,00%6 204,95
  • DOW 300,00%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,29%8 735,81
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,6
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 5000,00%6 204,95
  • DOW 300,00%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,29%8 735,81
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,6
  • 18.04.13, 17:09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Läti rahandusministri telefon on tumm – miks?

Läti majanduse kiiresti jalule aidanud kriisirohi annab tulemust vaid teatud tingimustel, millele euroala raskustes riikidest vastab ehk üksi Iirimaa.
Seevastu Kreeka rahandusminister oma Läti kolleegile pidevalt ei helista, et nõu küsida.
„See, mis me tegime, ei ole retsept taolise riigi jaoks nagu Kreeka,“ rääkis täna Tallinnas Läti keskpanga rahapoliitika osakonna asedirektor Martinš Bitans.
Läti tõestas küll ära, et kärpides on võimalik majandus kasvule saada, ehkki teooria kõlab äraspidiselt ning seda omal ajal eest vedanud akadeemikud konverentsikutsed tagasi lükkavad. Üks-üheselt Läti kogemust aga teistesse riikidesse kopeerida ei anna.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Läti edu tegi võimalikuks mitu asjaolu. Esmalt oli Läti valitsus täielikult minetanud turgude usalduse. Olukorras, kus riigi võlatase oli kõigest 36,7% SKPst, ei olnud riigil enam võimalik turult mõistliku hinnaga laenu saada – intressimäärad viskusid 12%-le. Nii oli ruumi turge positiivselt rabada.
IMFi ja ELi abiprogrammi raames tegi Läti reformid ja kärped kiiresti, sest vastasel juhul oleks riik ilma jäänud ka sellest rahast ning korrektsioon olnuks veelgi järsem. Euroopas – nagu äsja viitas IMF – kipub maad võtma reformiväsimus.
Avaliku sektori kulude kokkutõmbamine on aga vaid üks element. Oluline on, et ka muu majandus on võimeline kiiresti kohanduma. Eelkõige on siin määrav paindlik tööturg ja see oli Lätis olemas. Niisama oluline on aktiivne kaubavahetus muu maailmaga, mis tegi palkade alanedes ekspordist majanduse kasvuveduri.
Sarnased tingimused ja eeldused on euroala raskustes riikidest Läti keskpanga analüüsi järgi vaid Iirimaal.
Seevastu Kreekas on tööturg väga jäik ning väliskaubanduse maht liiga väike, et Lätile sarnaseid tulemusi anda. Ka ei ole rahaturge võimalik veenda, et riik oma võlataagaga niipea omal jõul toime tuleb. Väike ekspordi osakaal ja jäik tööturg on probleemiks ka Itaalias, Hispaanias ja Portugalis. Samuti pole turud eelkõige suuremate riikide puhul Lätiga võrreldaval moel usaldust kaotanud ega laenuintresse lakke löönud. Nii ei ole neid võimalik ka Läti moel positiivselt rabada, mis laenuintresside järsust alanemisest olulise efekti annaks.
Kõik see ei tähenda, et Euroopa praegune kriisirohi on vale, sest paremat alternatiivi ei ole, märkis Bitans. 
Mis puudutab Läti enda õppetundi kriisis, siis jäi Bitans poliitikute õpivõime osas skeptiliseks. „Ma ei panusta eriti sellele, et järgmised valitsused on alalhoidlikumad kui eelmised,“ ütles Bitans, kiites euroalal karmistunud eelarvedistsipliini reegleid. „Ma usun nendesse rohkem kui poliitikute võimesse vigadest õppida,“ ütles Bitans. Reeglitest veelgi tähtsam on aga turgude distsiplineeriv toime.
Uue buumi potentsiaali Lätis näeb Bitans alles 20 aasta pärast.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 17 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele