Idufirmad näevad majanduskasvu ekspordis

Ehitajaile mõeldud kulude ja eelarve haldamise tarkvara budget.to loonud OÜ Budgetto juhatuse liikme Rasmus Vaino hinnangul saab kasvu toetada eksport. “Tuleb julgelt astuda samme, et leida praeguses globaliseerunud maailmas need suuremad turud, mille toel areneda,” märkis ta. “Meil on tasemel tehnoloogiasektor ning hulk innovaatilisi ja suure potentsiaaliga idufirmasid, kelle jaoks koduturg on kogu maailm – selline mõtteviis aitab ka Eesti majandust edasi viia,” lisas ta.

Riik saab tema sõnul toetada nõu ja jõuga, kuid kokkuvõttes on ikkagi ettevõtja see, kes oma plaanid paika paneb ja ellu viib. Vaino avaldas toetust Arengufondi juhi Tõnis Arro ideele alustava ettevõtte käibemaksuajatusest. See oleks hea näide riigi toest, et kiire kasv uute ettevõtete arengut ei pärsiks ja neil jalgu alt ei lööks, märkis ta.

Majandust kasvatab jonnakus. Personalihindamise pilvepõhise tarkvara upsteem.com looja Karl Laasi sõnul peaks ettevõtjail olema kogu aeg peal surve minna Eestist väljapoole. “Ainult Eestis ei saa kasvada. Need, kes on edukad, lähevad välja,” märkis ta.

Eesti majanduskasvu võimalused tulevad Laasi sõnul jonnakatest inimestest. “Nende sisukusest ja ettekujutusvõimest,” täpsustas ta. Kasvumootori otsimisega tasub tegeleda, aga eeltingimus on, et king pigistab. “Tasub olla valvel ja mitte langeda mugavustsooni. Samal ajal ei tohi unustada seda, et kui inimeste käest oleks küsitud, siis inimesed oleksid soovinud lihtsalt kiiremaid hobuseid,” viitas Laas tööstusliku autotootmise rajaja Henry Fordi kuulsale ütlusele. “Inimeste jonnakus on teinekord oskus ujuda vastuvoolu,” lisas ta.

Laasi kinnitusel peaks kasvuvõimalusi looma riik. “Riigi ülesanne on aidata Eesti alustajad. Näiteks osta Eesti mööblit, toitu ja Click & Grow lillepott võiks olla igas riigiasutuses laua peal,” lausus ta.

Samuti võiks riik vaadata üle hanketingimusi, et alustatavail ettevõtteil oleks lihtsam, ning vahendada ka teavet. “Eesti on nii väike ja neid asju, mis on head, on vähe. Nendest võiks rääkida ja riik võiks olla esimene klient,” lisas Laas.

Eesti vee-valdkonna spetsialistide asutatud iduettevõtte Water Technology Partnersi juhatuse liikme Tiit Kivimäe sõnul on kasvumootor innovatsioon. “Innovaatilisus ei pruugi alati olla seotud meeletu kulutustega, vaid pigem ideedega ja uurimistöödega,” märkis ta.

Innovaatilisus ei saa tema sõnul olla suunatud ainult Eestile. “Innovaatilisus peaks olema vajalik globaalselt, kas siis toote või teenuse jaoks,” selgitas Kivimäe. Väikesele turule mingit innovaatilist teenust või toodet teha on võrdlemisi kitsas tee, lisas ta. Tuleb leida finantseerijad ning hakata turge otsima, kinnitas Kivimäe.

Ta lisas, et kohe ei pea ideega väljapoole minema, sest tõenäoliselt on idee väljatöötamine ning katsetamine Eestis odavam kui mujal. Kui vaadata arengut innovaatilisuse poole pealt, siis pole see seotud Eesti lähiriikide majandusega, pigem toote vajalikkuse ja originaalsusega, märkis Kivimäe.

Veebiturundaja eelistab ajutegevust. Tallinna ettevõtlusinkubaatorite mentori ning internetiturundaja Priit Kallase sõnul on ainuke võimalus kasvamiseks ajutegevust sisaldav töö. “IT-sektor või midagi taolist,” lisas ta. Kasv on tema sõnul aga kinni mõttetegevuse taga. “Kui me saame siia näiteks Elcoteqi, kus inimesed liini taga teevad roboti tööd, sest nad on odavamad kui robotid, siis see ei ole tõenäoliselt jätkusuutlik, sest kuskil on robotid või inimesed odavamad,” selgitas Kallas.

Tema sõnul Eestis praegu ajutegevusest eriti raha ei saa. “Saame seda raha suurtelt turgudelt. Siis võib juhtuda selline asi, et kui on mingi veebifirma, mis pakub imeteenust, ei ole tal mõtet seda Eestis “jooksutada”, siis minnaksegi näiteks USAsse,” rääkis Kallas. Seega võib toimuda ajude väljavool.

Rääkides sellest, kas üldise kasvuga peaks tegelema riik või ettevõte, sõnas Kallas, et ettevõte võib ju pakkuda lisaväärtust ja üritada maailma parandada, aga ta teeb seda enda jaoks. “Kasvumootor näiteks hariduses on see, et ei võeta matemaatikat vähemaks,” selgitas Kallas. “Riik võiks ka õpetajate palka tõsta,” lisas ta. Ajupotentsiaal on see, mida on võimalik müüa ja aju kasvatatakse haridusega ning seda tööd saab teha riik, kinnitas Kallas.

 

Algul võiks lasta vabamalt hingata

Kasvufaasis ettevõtetele võiks anda aastase käibemaksuajatuse, leiab Eesti Arengufondi juht Tõnis Arro.Sellise lahenduse pakkus ta paar nädalat tagasi riigikogu ees parlamendiliikme Juku-Kalle Raidi küsimusele, kui raske on väikeettevõtetel ellu jääda eelkõige maksukoormust silmas pidades. Ajatus tähendaks sellistele ettevõttele võimalust töötada natuke soodsamal tingimusel ning hiljem paremate tulemuste korral vahepeal tasumata maksete maksmist.