Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lemminkäinen seljatas riigi
Eile loobus prokuratuur Harju maakohtus 3,5 miljoni euro suurusest nõudest Lemminkäineni vastu, riigi kanda jäävad menetluse õiguskulud.
“Tegemist on väga haruldase juhtumiga. Minu praktikas ei ole ette tulnud, et prokurör poolte vaidluste ajal süüdistusest loobub. See kaardipakk vajus neil lihtsalt kokku,” rääkis Lemmikäineni esindaja, advokaadibüroo Lextal partner ja vandeadvokaat Üllar Talviste pärast istungit.
Talviste hinnangul loobus prokuratuur mõistlikel põhjustel. Ta selgitas, et kogu süüdistus seisnes suures kelmuses, mille sisuks oli, et Lemminkäineni ehitatud teelõigul kasutati vale materjali ja sellega justkui peteti riiki. Kordusekspertiis aga kinnitas, et kasutatud materjal vastas hanke tingimustele.
Närvikulu ei kompenseeri keegi. Lemminkäinen Eesti juhatuse esimees Sven Pertens uskus kogu aeg, et vähemalt riigikohtu tasandil tuleb õigeksmõistev otsus. “Kogu asi oli pehmelt öeldes põhjendamatu ja raiskas hirmsasti meie kõigi aega ja raha,” hindas Pertens. Ta lisas, et kuigi kohus mõistab riigilt õiguskulud tagasi, oli protsess täis aja- ja närvikulu, mida keegi ei kompenseeri.
Prokuratuur esitas Lemminkäineni vastu nii kriminaal- kui ka tsiviilsüüdistuse. Suurusjärk, mida riik ettevõttelt tahtis, oli kolm ja pool miljonit eurot.
Pertens ütles, et riigi nõue tundus absurdne – ettevõte ehitas teelõigu tervikuna valmis 15–20 miljonit eurot odavamalt, kui riik oli alguses eeldanud, ning 6–7 miljonit eurot odavamalt, kui keegi teine oleks ehitanud. Ta kinnitas, et tee on kindlasti korralik ja kestab kaua. Odav on tema sõnul üldse suhteline mõiste. “Tellijale ei olnud kindlasti ka see praegune rahakulu odav, ent mõistlik ja põhjendatud,” möönis ta.
Pertensi hinnangul on Eesti õigussüsteem liiga kriminaliseeritud. Ta märkis, et kui Soome emafirmas probleemist juttu tehti, olid sealsed üllatunud, sest igal pool mujal maailmas olnuks tegu tsiviilõigusliku juhtumiga.
Kitsaskohad riigiametnike töös. Lemminkäineni poolt vaadatuna käitus aga prokuratuur Pertensi sõnul siiski korrektselt. Samuti õnnestus vältida skandaali ajakirjanduses, mis oleks börsifirmale probleem olnud.
Talviste nentis, et riigi töös oli siiski puudujääke, nimelt pani ta tähele, et ametnikud ei ole asjasse süüvinud või lihtsalt ei valda teemat.
Tema hinnangul võib probleem olla tekkinud ka sellest, et ametnikud ei julgegi hakata uurimisversiooniga ise vaidlema, kartes ebaõnnestuda. “Tunnistajad ütlesid, et selle ameti puhul on tunda, et ei osata determineerida, mida siis tahetakse,” nentis Talviste.
Ka Pertens kinnitas, et probleem algas sellest, et tellijal puudus piisav tehniline teadmine. “Võeti aluseks ühe projekteerija väljapakutu ja sellesse süvenemata hoiti sellest viimase komani kinni, mõtlemata, kas see on põhjendatud või ei ole. Tekitati probleem definitsioonis, lingvistikas,” nentis Pertens.
Pertens ja Talviste täheldasid, et keegi ei vaielnud selle üle, kas materjal, mida teelõigul kasutati, parameetritelt ja funktsionaalsuselt tingimustele vastas. Pertensi sõnul on väga hea, et kohtuasi ei läinud edasi järgmistesse astmetesse, kuna see oleks tublisti kohtukulusid kasvatanud.
Riigil tuleb kanda menetluskulud. Talviste sõnul on Lemminkäineni õiguskulud kokku ligi 140 000 ja 150 000 euro vahel.
Lemmikäinenil oli kolm kaitsjat, mis on menetlusseaduse järgi ka maksimaalne võimalik arv. Pertens märkis, et suur meeskond oli abiks seepärast, et saada parim võimalik õiguslik abi ja et tekiks mitu erinevat vaatepunkti. “Süüdistuse või võimaliku karistuse määr oli piisavalt suur, me ei saanud siin mingeid riske võtta,” ütles Pertens.
Prokurör Inna Ombler lõpetas kohtuistungi sõnadega: “Loodame, et me ei ole käitunud nagu Rooma keiser, et pärast meid tulgu või veeuputus.”
Kohus mõistab Lemminkäinen Eesti ASi õigeks esmaspäeval.
Tasub teada
Lemminkäineni ja riigi kohtuvaidlus
Süüdistuse esitas prokuratuur septembris.Lemminkäinen rikkus süüdistuse järgi lepingutingimusi Virumaal Jõhvi–Kukruse teelõigu ehitusel, kasutades graniitkillustiku asemel odavamat materjali, asfaldipuru.Kohtuekspertiis seda ei kinnitanud, materjalid vastasid nõuetele.