• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Välisinvesteeringuid kasvatab kasum

    Eesti Panga koduleht ütleb, et III kvartalis tehti Eestisse otse­investeeringuid 428 miljoni euro eest ehk 72,6% rohkem kui aasta varem. Põhilise osa moodustasid reinvesteeritud tulud ehk kasum, mida välisomanikud välja ei võtnud: 340 miljonit ehk 79,4%. 152,5 miljoni eest tuli muud välis­investorite raha, eelkõige on tegu siia antud laenudega või ka tütarettevõtetelt võetud laenude tagasimaksetega. Põhikapitali tehtud investeeringud olid aga 64,1 miljoniga miinuses.

    12 jooksva kuu arvestuses on kogu otseinvesteeringute maht 813,6 miljonit eurot ehk 11,3% vähem kui aasta varem. Re­investeeritud tulud moodustavad 805,9 miljonit eurot ehk 99% kogu välisinvesteeringust ja on 26,7% väiksemad kui aasta varem.
    Põhikapitali vähem. Muud investeeringud on 63,4 miljonit eurot, aasta varem –588 miljonit (Eesti maksis kõvasti laene tagasi). Investeeringud põhi­kapitali on miinuses 55,8 miljoni euroga, aasta varem oli seis 405,6 miljoniga plussis.
    Seega välisinvesteeringud meile kasvavad, kuid eelkõige siin teenitud kasumite tõttu. Investeeringud põhikapitali on aga selges languses ehk osa välisinvestoreid tõesti lahkub Eestist. Keegi ei taha tunnistada, et äriplaan läks vett vedama valede eelduste tõttu või et kodumaal on olukord piisavalt jama, et tuleb välisturgudel tegutsemist kokku tõmmata. Aga just see on valdav põhjus, miks väliskapital lahkub. Miks peakski üks probleemides ettevõte investeerima välisriiki, kui sealsed ettevõtted ise kõhklevad?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andi Pleskovski: laopindade turul valitsevad uued trendid
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Evergrande jättis ka armuajal võlamaksed tegemata Ettevõte liigub pankroti poole
Hiina kinnisvaraarendaja Evergrande ei maksnud 30päevase armuaja jooksul osasid võlgasid tagasi, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Reutersile. See võib tähendada, et massiivset ettevõtet ootab peagi pankrot.
Hiina kinnisvaraarendaja Evergrande ei maksnud 30päevase armuaja jooksul osasid võlgasid tagasi, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Reutersile. See võib tähendada, et massiivset ettevõtet ootab peagi pankrot.
Ehitusettevõtete TOP: hinnatõusud pole enam järsud, vaid igapäevased
Seekordses Äripäeva TOPi saates räägime ehitusettevõtete TOPist. Suuremad ehitusprojektid on üsna pikaajalised ja praeguse hinnatõusulainetuse ajal on väga keeruline tööde maksumust prognoosida. Nii on ehitusturul tekkimas lepingud, kus peatöövõtja marginaal on fikseeritud, kuid ehitusega seotud kulud tasutakse avatud arvete alusel.
Seekordses Äripäeva TOPi saates räägime ehitusettevõtete TOPist. Suuremad ehitusprojektid on üsna pikaajalised ja praeguse hinnatõusulainetuse ajal on väga keeruline tööde maksumust prognoosida. Nii on ehitusturul tekkimas lepingud, kus peatöövõtja marginaal on fikseeritud, kuid ehitusega seotud kulud tasutakse avatud arvete alusel.
Eestis kaks elektritootjat rivist väljas, hind kasvab päeval üle 500 euro Elektri import Venemaalt on tugevalt pärsitud
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.