Üllatav laekumine

Tänavu  jaanuaris laekus kohalikele omavalitsustele (KOVidele) 12,5% enam tulumaksu kui eelmisel aastal, kokku 70 miljonit eurot. See võib tähendada kiirenenud palgatõusu või suuremaid boonuseid 2013. aasta lõpul.

"Seos töötasuga on kindlasti olemas," kommenteeris Ernst & Young Balticu partner Ranno Tingas. "Ilmselt järgmised kuud näitavad, kas see laekumine jääbki kõrgemale tasemele (kui palgakasv) või põhines see ühekordsetel preemiatel ja boonustel," märkis Tingas. Teoreetiliselt võib tema hinnangul mõju omada ka mõni suurem maksude määramine deklareerimata ümbrikupalkadelt.

"Arvestada tuleks, et kohalikele omavalitsustele ei laeku tulumaks, mis on makstud pensionilt ja vara võõrandamiselt, ning kuna dividendid on maksuvabad, siis ei lähe ka need arvesse. Samuti pangahoiuste intressid ja muu maksuvaba tulu," loetles Tingas.

"Jaanuari tavalisest suurem kasv ei tulenenud maksubaasi kasvust," märkis Laurits. Osaliselt mõjutas laekumise kasvu tema sõnul ka tulumaksu KOVi eraldise määra kasv, mis seoses kodualuse maa maamaksust vabastamise kompenseerimisega tõusis sel aastal 11,57%lt 11,6%le.

Järgnevateks kuudes prognoosib Ruuda veidi malbemat tulumaksulaekumist. "Me oleme oma eelarves arvestanud 5% tulumaksulaekumise tõusuga, esimene kuu andis kindlustunnet juurde. Ma arvan, et üle 10% tulumaksulaekumise tõus ei pruugi tulla, pigem ikka sinna 7% kanti, nagu viimastel aastatel on olnud," arvas Ruuda.

Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Uku Tampere sõnul pole täpsete eraldiste summade ülevaadet anda võimalik. Tampere tõi välja, et KOVidele tulumaksu eraldamisel võetakse arvesse palju asjaolusid. "Näiteks tasumisi, eelnevate perioodide võlgade tasumisi, osaliste tasumiste korral arvutatakse proportsioonid, deklaratsioonide parandamisel seotakse eelnevad tasumised lahti ja seotakse parandatud deklaratsiooniga. Keerukust lisab see, et KOVidele eraldatakse teatud protsent väljamaksetest, mitte tulumaksust, mistõttu peaks küsitud summade saamiseks vaatama kõikidelt deklaratsioonidelt ükshaaval väljamakseid, tuvastama ka tulumaksuvabad väljamaksed jne," lisas Tampere.

KOMMENTAARID:

Saue vallajuht Andres Laisk : Eks me isegi vaatame seda numbrit suhteliselt, kuidas nüüd öelda, analüütilise pilguga. Ega me sellest ennatlikke järeldusi tee ega arva, et kogu aasta tulu nüüd, 12% kõrgem on. Ma arvan, et siin on kombinatsioon mitmest erinevast asjast - aastalõpu boonused,  mitte ainult avaliku sektori palgatõus vaid samamoodi ka erasektori palgatõus.  Meie oleme enda tulumaksuprognoosidesse 8arvestanud sisse 5% tõusu, mis on rahandusministeeriumi palgatõusuprognoos olnud. Nüüd on küsimus, et kust see ülejäänud pool siis tuleb? Ega mul tõttöelda kolmandale komponendile head vastust pole. Ma arvan, et veebruari baasis sellist kasvu pole, siis asi tasakaalustub ja on ilmselt õige aeg ka järeldusi teha.

Väiksematel omavalitsustel oli kasv ilmselt hüppeline. Meie vaatame seda numbrit reservatsiooniga.

Kõige olulisem komponent on aastavahetuse palgatõus pluss preemiad, kui need kokku liita saame arvestatava tulumaksu komponendi.

Mina näen, et kasv stabiliseerub 6-7% peale. Kuid ega mul pole ka 12% vastu midagi, kuid siis on palgatõus olnud suurem kui me oleme prognoosinud.

Ühinenud Viljandi valla vallavanem Ene Saar: (05.11.2013 moodustus Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valdade ühinemisel Viljandi vald)

Viljandi maakonna valdades väga hõisata pole ja hõisata, et nüüd hakkabki nii laekuma, no mina ei oleks nii optimistlik. Võib-olla asutustes olid aastalõpu tunnustused inimestele, me seda ju ei tea. Ei saa öelda, et "vau jaanuaris laekus nii palju"  ja nüüd hakkabki aasta keskmine selline tulema.

Eelmisel  aastal me jõudsime sisuliselt 2008.aasta tasemele. Kuid on olnud ju inflatsioon, käibemaks on peale masu tõusnud 2%. See ei tähenda nüüd seda, et meil läheb hästi.

Viljandi vallas ei saanud avaliku sektori palgatõus mängida mingit rolli, meie ühinesime möödunud aasta lõpus. Kuid üldse, siis mingit rolli võis mängida nelja valla ühinemisel vallajuhtide koondamistasu, kuid see ei tõsta maksu niivõrd.  Mingi mõju võis olla ka erasektoripalgatõusul.

Autor: Kaisa Gabral, Kristi Malmberg