Sündis kaua oodatud Vene-Hiina suurlepe

Kokkuleppe järgi tarnib Venemaa Hiinale alates 2018. aastast veel ehitamata torujuhtme kaudu 30 aasta jooksul igal aastal 38 miljardit kuupmeetrit gaasi. Võrdluseks müüs Gazprom mullu Euroopasse 174,3 mld kuupmeetrit gaasi.

Samas ei avalikustanud ei Venemaa ega Hiina seda, millise hinnaga kokkulepe sõlmiti. See on ärisaladus. Tehingu kogumaht on ligi 400 miljardit dollarit.

Just hind on olnud peamine takistus, mille pärast läbirääkimised on kümme aastat veninud. Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul on mõlemad osapooled kokku lepitud hinnaga rahul.

See on epohhi loov sündmus, ütles ta.

Eelkõige oli kokkuleppega kiire Venemaal, mille peamised kaubandussidemed on lääneriikidega, kellega Moskva suhted on järjest halvemaks muutunud.

Ukraina kriisi tõttu on käivad Euroopas jälle arutelud, kuidas sõltuvust Venemaa energiakandkjatest vähendada. See on peamisi teemasid ELi valitsusjuhtide juunikuisel tippkohtumisel. Venemaa vajab aga gaasi müügist saadavat tulu ja ei taha samuti nii suurel määral Euroopast sõltuda.

Lisaks on Putinil vaja näidata, et Venemaal on mujalgi sõpru ja liitlasi. Hiina on seni Ukraina kriisis erapooletut rolli hoidnud, kuid hakkab vaatlejate sõnul järjest enam Venemaa poole nihkuma. Ka Hiina enda suhted USAga on praegu madalseisus.

Hiina puhul leiab taas kinnitust ütlus, et Hiinal on aega jõe ääres oodata, kuni vaenlase laip mööda ujub. Venemaa vajab hetkel Hiinat rohkem kui Hiina Venemaa torugaasi, kuna riik on leidnud alternatiivseid gaasitarnijaid. Seda nii Kesk-Aasiast kui mujalt, sedamööda, kuidas on arenenud veeldatud maagaasi turg. Nii on läbirääkimised gaasi hinna üle kulgenud Venemaa jaoks raskelt.

Samas tahab Hiina gaasi osakaalu energia tootmises oluliselt suurendada, et vähendada sõltuvust kivisöeenergiast, mis on väga saastav energia tootmise viis.

"See on Gazpromi jaoks kõigi aegade suurim leping," kommenteerisd tehingut Gazpromi juht Aleksei Miller. Gazpromi aktsiad kerksid Moskva börsil eile uudise peale üle 2%.

Venemaa raskustes majandus, kust kapital välja voolab, vajab ühtlasi alternatiivset rahastajat. Hiina võib lepingu raames ette maksta kuni 25 miljardit dollarit, et investeerida vajalikku infrastruktuuri, ütles agentuuri Bloomberg vahendusel Venemaa energiaminister Aleksander Novak.

Venemaa investeerib torujuhtmesse ja Siberi maardlatesse, mis seda torujuhet toitma hakkavad, 55 miljardit dollarit, ütles Putin. Hiina investeerib oma riigi territooriumil torujuhtme rajamiseks vähemalt 20 miljardit dollarit.

Venemaa uudistekanal Interfax vahendas anonüümsetele allikatele viidates, et Hiinaga kokku lepitud hind on üle 350 dollari tuhande kuupmeetri eest. See on pigem Gazpromi ekspordi hinna madalamas otsas. Euroopale müüs Venemaa mullu gaasi keskmiselt hinnaga 380,5 dollarit tuhande kuupmeetri eest.

"Hind paistab olevat Euroopa ekspordi tasemel," kommenteeris agentuurile Bloomberg Rye, Man & Gor Securities varahaldur Moskvas Anvar Gilyazitdinov. "See on adekvaatne hind. Gazprom suudab selle hinnataseme juures tulu teenida."

Viimastel nädalatel on Putin korduvalt rõhutanud, et näeb Venemaa majanduslikku tulevikku tihedamas partnerluses HIinaga. Kohtumisel Hiina liidritega lubati lisaks energiakoostööle süvendada ka sõjalist koostööd. Perspektiivis muudab Venemaa ja Hiina süvenev koostöö mõlemad lääneriikide survele vähem tundlikuks.