Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Parteijuht Savisaare lõpu algus
Äsjaste valimiste võitja on Reformierakond, kes võttis oodatud ühe mandaadi asemel kaks. Ühene ja selge kaotaja on aga Keskerakonna juht Edgar Savisaar, kelle kogutud häältest Brüsseli piletiks ei piisa.
Savisaare hingele jääb ka oma partei tulemuse ärarikkumine, peeti ju Keskerakonna kahte kohta sama hästi kui kindlaks. Mõni teine parteijuht teataks ehk säärases olukorras, et võtab kehva tulemuse eest vastutuse ja astub tagasi, Savisaare puhul seda muidugi loota ei ole.
Keskerakonna poliitilise isolatsiooni põhjuseks on just Savisaare demagoogiline, manipuleeriv ja venemeelne isik. Kui mõni partei on teatanud, et ei tee koostööd Keskerakonnaga, siis seda eelkõige Savisaare pärast, mitte niivõrd maailmavaate pärast.
Mäss veel troonilt ei vii. Olga Sõtniku esinemine üksikkandidaadina ja mitme teise ühemõttelised väljaütlemised lepingu kohta Putini parteiga ei tähenda veel seda mõõtu mässu Keskerakonnas, mis võiks Savisaare troonilt viia. 2011. aastal erakonna juhiks pürginud Jüri Ratasel tuli Savisaarele mäletatavasti alla vanduda.
Ent numbrid räägivad iseenda eest ja numbreid tunnevad isegi keskerakondlased. Savisaare põrumise põhjus pole ainult teadlik “pardi” roll, vaid eeldatavasti siiski ka isikliku krediidi ammenduma hakkamine. Puhtalt eesti keelt kõneleva, aga “vene ajudega” Yana Toomi ootamatult suur häälte hulk näitab kätte ühe suuna, mis võiks Keskerakonnast pärast Savisaart saada.